• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Erineva suurusega kuuketas
Kuu ei tiirle ümber Maa mööda ideaalset ringjoont, vaid piki ellipsit. Kuu kõige kaugem punkt Maast ehk apogee on 405 500 kilomeetri ning kõige lähem punkt ehk perigee 363 300 kilomeetri kaugusel. Seetõttu ei ole täiskuu alati sama suur. Perigees on täiskuu 14 protsenti suurem ning 30 protsenti heledam kui apogees.
Kui Kuu on madalal horisondi kohal, siis tundub, et ta on oluliselt suurem kõrgemal taevas asuvast täiskuust. See on aga optiline illusioon. Meie aju lihtsalt mängib meile selle triki, sest oleme harjunud näiteks pilvi vaadeldes sellega, et madalal horisondi kohal olevad pilved on kaugemal kui otse pea kohal olevad.
Seetõttu tõlgendab aju olukorda nii, et kuna Kuu on horisondi kohal kaugemal kui kõrgemal taevas olles, siis peab ta olema füüsiliselt suurem, et paista meile sama suurena. Ning tulemuseks ongi illusioon eriti suureks paisunud Kuust.
Maa pöörlemiskiirust aeglustades röövib Kuu Maalt energiat ning kasutab seda meist kaugenemiseks. Saja aasta jooksul liigub Kuu Maast nelja sentimeetri võrra kaugemale. Kuu tekkides asus ta üsna madalal orbiidil – kõigest 22 000 kilomeetri kõrgusel. Nüüdseks on ta aga jõudnud juba 20 korda kaugemale ning lõppu sellele pole näha. Aja jooksul muutub Maa ööpäev üha pikemaks ning Kuu muutub taevas järjest väiksemaks. Lõpuks võiks Maa päev olla sama pikk kui praegu on kuu. Enne seda saabub aga ilmselt lõpp nii Maale kui ka Kuule, sest Päikese kütusevarud saavad ükskord lihtsalt otsa.
Vaata ka artikli esimest osa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele