Kaupmeeste liit: hinnatõus on möödapääsmatu

"Jaekaubanduse marginaalid on püsinud ühel tasemel juba paar aastat. Näiteks toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste keskmised marginaalid on 18-19%, millest kaetakse kõik kulud, millest kolmveerandi moodustavad tööjõukulud," rääkis Merilai.

I kvartali tulemuseks oli Eesti kaupmeestel sel aastal 400 miljoni krooni suurune kahjum. "Nii, et vahendeid käibemaksu vahe katmiseks ei ole, kuid seoses ülilühikese etteteatamisajaga, toimuvad hinnamuudatused järk-järgult," ütles Merilai.

Osad hinnamuudatused toimuvad tema sõnul kindlasti juba pärast 1. juulit sõltuvalt sellest, kui kiiresti jõutakse nii oma majandustarkvaras, hinnakujunduses kui ka hinnasiltide vahetamises vajalikud muudatused teha. "Iga kaupleja otsustab, milliste kaupade hindu mitte muuta, milliseid korrigeerida kohe ja milliseid aja jooksul, et tagada jätkusuutlik tegevus. Kõige olulisem on siinjuures, et tarbijatele tekitatakse võimalikult vähe ebamugavusi ning anda muudatustest teada," ütles Merilai.

Ta selgitas, et kaupmeeeste probleemid on erinevad ja sõltvad ka sellest, kas erinevaid tootenimetusi on 1000, 60000 või veelgi rohkem. Jaekaubanduses on aga 3700 kaubanusettevõttel kokku üle 10000 kaupluse, keda antud küsimus puudutab.

Alternatiive hinnatõusu katmisel püüavad Merilai sõnul lisaks kaupmeestele leida kõik ettevõtjad. "Jaekaubandus on kaupade liikumise ahela viimane lüli, kus kajastuvad kõik nii tootmise kui ka tarnimisega seotud kulud, lisaks käibemaksule ka kütuse- ja gaasiaktsiisi tõus. Seda ei ole praegu veel arvestatud," ütles Merilai vastuseks küsimusele, kui suureks võib katmist vajab hinnatõus lõppkokkuvõttes kujuneda.

Samas märkis ta, et kui alternatiivisk valitakse senisest soodsama hinnaga kaupade sisseost, võib sellega kaasneda ka kvaliteedi langus, mida ei saa aga lahenduseks pidada.