JOKK-hanked ja oskamatus

Ehitusturu maht on järsult langenud. Prognooside kohaselt väheneb ehituse kogumaht 2009. aastal mullusega võrreldes kuni 45% ja ehitussektorist on lahkumas 40 000-45 000 töötajat.

Elamuehitus on taandunud pea olematuks ja raske on ennustada, millal on taas elavnemist oodata. Riik on täna ainutellija rollis ning tiheneva konkurentsi tõttu on ka ehitusettevõtete huvi riigihankeobjektide vastu plahvatuslikult kasvanud.

Majanduskriisis on selgeks saanud, et parimad võimalused ellu jääda on nendel ettevõtetel, kes on suutelised riigihanke pakkumisi võitma.

Seoses sellega on ülioluline, et oleks tagatud riigihangete läbipaistvus ja kõikide pakkujate võrdne kohtlemine. Praeguseks oleme jõudnud olukorda, kus hankijad on õppinud küll hankeid juriidiliselt korrektselt läbi viima, kuid paljudel juhtudel ei taga sellised hanked parima pakkumise väljaselgitamist ja seega riigile parima tulemuse saavutamist.

Kas tegemist on nn JOKK-hangetega, kus võitu taheti kellelegi kätte mängida, või puudus hankijatel lihtsalt vajalik tehniline pädevus ja kompetents, on raske öelda. Kuid on tunda, et probleemid riigihangetega on viimasel ajal sagenenud ning oleks vaja riigihangetesse rohkem tehnilist kompetentsi kaasata.

Riigihangete Keskusest (vt ka "Eksametnikud võtavad riigihangetelt kümnist", ÄP, 03.07) rääkides jääb arusaamatuks, miks pole sellist riigifirmat vähemalt ehitushangete tarvis juba ammu loodud. Ehitushanked on tavaliselt rahaliselt mahukamad ja tehniliselt keerukamad ja siin peaks riigihankeprotsesse kindlasti juhtima juriidilise ja ehitusliku haridusega spetsialistid.

Selline riigi loodud keskus koondaks kogu ala kompetentsi ja aitaks välja töötada ehitustööde riigihangete ühtsed põhimõtted ja kriteeriumid. Ühtne raamistik võimaldaks ka laialdasemat ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ) kasutuselevõttu, mis on kasulik nii hankijale kui ka töövõtjale, kuna aitab ära hoida mõttetuid kulusid.

Praegu on enamikul kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel välja töötatud oma - kohati keerulised, lohisevad ja laialivalguvad - lepingupõhjad, mis annavad tööd küll juristidele, kuid on kallid ja vasturääkivad.

Ehitusettevõtjate liit omalt poolt lubab, et sügisel hakkame probleemsetele riigihangetele rohkem tähelepanu pöörama ja seda ka meedias kajastama.