Juhtkiri: GILD, mida sa rahaga tegid?

Nii polegi võimalik uurida, kas kõik on korras, või on investorid petta saanud, ja kes on sellisel juhul petis. Mõtleme siis võimalused läbi. Võimalus A: GILDile need kaevanduslitsentsid Armeenia ettevõtete kaudu siiski kuuluvad, kuid fond ei soovi sellest lihtsalt liiga palju rääkida, uskudes, et see toob nagunii tüli. See oleks positiivne stsenaarium ja ka sellekohaselt oleks tegemist kehva teavitustöö ja üliriskantsete investeeringutega. Eestlased võivad sõna otseses mõttes kullasoonele sattuda, aga tõenäoline see pole. Võimalus B: fond asus küll heas usus Armeeniasse investeerima, kuid kohapeal läks asi jamaks ja nad ei soovi sellest investoreid teavitada.

Martinson viitab näiteks kuulujuttudele omandivaidlustest. Armeenia on korrumpeerunud riik, ja kohalikku maavarade sektorit on skandaalid ennegi raputanud. Võib-olla nõuti GILDilt näiteks altkäemaksu, milleta kohapeal äri teha raske, ja GILD mässis ennast sisse. Nüüd on raske tõega välja tulla.

Võimalus C: GILD pole neid litsentse kunagi saanudki ning on oma investoreid kõige labasemal kombel petnud, andmata neile teada, et nende raha on ammu kadunud.

Et edasiste sammude üle otsustada, selleks peab GILDilt info kätte saama. Peale ajakirjanduse on veel kaks huvigruppi, kelle asi on seda uurida. Esimene on finantsinspektsioon. Või kahjuks - peaks olema, sest endale iseloomulikult nad sisulistele küsimustele ei vasta ja soovitavad politseisse pöörduda.

Teine huvigrupp on investorid ise. Nemadki hoiavad madalat profiili. Ent Äripäev soovitab neil piinlikkusest üle saada ja asi suure kella külge panna, sest lõpuks saavad nemad kõige paremini oma huve kaitsta.

Autor: 1706-aripaev