Läti leevendaks elanike laenuiket

Seadus jõustuks tulevast aastast tagasiulatuvalt. See oleks ränk hoop pankadele, kuna kinnisvara hinnad on ligi 70% kukkunud ning paljude inimeste võlad suuremad kui tagatisvara väärtus. Üksi Swedbankil on selliseid laene portfellis üle 50%.

Vilksi sõnul on peaministri käik halvasti valitud viis pankade ja Läti riigi kreeditoride survestamiseks suuremale paindlikkusele või puhas populism, arvestades riigis käärivaid sotsiaalseid pingeid ja tuleva aasta valimisi.

Mitmed välisanalüütikud viitasid Lätis kasvanud devalveerimisriskile. Eelnõu rajaks teed kontrollitud devalveerimisele, jagades kohanemisraskuse laiemalt, kirjutas Societe Generale'i analüütik, kelle arvates on latt 30% ülehinnatud.

Vilks ei usu devalveerimist. Tänu abilaenu väljamaksetele pole Läti riigil praegu rahapuudust. Seda ei taha ei pangad, ettevõtted ega Läti ühiskond ning seda ei õigusta ekspordi väike osakaal. Täiendavateks kärbeteks on aga vähe ruumi. Vilksi sõnul on ühiskonna taluvuse piir lähedal ja uued kärped võivad vallandada sotsiaalsed rahutused.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on menetlusse andnud seaduseelnõu, mis sarnaselt lõunanaabritele kergendaks kodulaenuga hätta jäänud inimeste elu.

Keskerakonna fraktsioon on algatanud asjaõigusseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, taotledes järgmisi muudatusi: "Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud kinnisvara turuhindade languse tõttu, ei või hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist" ning "Kui krediidiandja ütleb hüpoteegiga tagatud lepingu üles, siis pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja üleminekut hüpoteegipidajale on kogu võlg tasutud."

Fraktsiooni juht Kadri Simson ütles, et arenenud riikides on riskid jagatud panga ja laenuvõtja vahel. "Pangad on Eestis absoluutselt riskidest priid," sõnas Simson, lisades, et eelnõu eesmärk on, et kõik riskid ei jääks nõrgema poole kanda.

Peaminister Andrus Ansip märkis, et ettepanekut võiks arutleda tuleviku kontekstis.