Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uusi IT-platvorme pole mängu tulemas
"Meil on palju võimalik ära kasutada neid baastehnoloogiaid, kus kasutajaskond on juba olemas ja kasvab. Aga midagi uut ja põhjapanevat me ei näe," sõnas Kalm. "Suhtlemine teeb meid õnnelikuks. Loodan, et see vajadus suureneb," lisas ta.
Kalm märkis, et maa, tule, vee ja õhu kõrval peetakse tehnoloogiat juba viiendaks elemendiks. "See on muidugi muusika meie kõrvadele," sõnas ta konverentsil esinedes.
Aastal 2015 ei räägi me sellest, kui palju on mobiile või internetikasutajaid. Olulisem on see, mis teenuseid me internetis kasutame, rääkis Kalm. Aastal 2015 osaleb 70% inimestest valimistel m- või e-teel, lisas ta.
Linnar Viigi ütlusel on internetikasutajate arv aastaks 2015 kahekordistunud, eelkõige tänu arenguriikidele. Kas maailm sellest ka õnnelikumaks muutub, see on eelkõige Aasia nägu, lisas ta.
"Mind paneb muretsema, et IT alusteadustes ja -uuringutes ei näe me ühtegi uut platvormi, mis hakkaks õilmitsema lähema viie aasta jooksul ning tooks maailma suurima majanduse - USA - kriisist välja," rääkis Viik.
Eesti IKT-sektori ärkamisest on esimesed märgid olemas, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Taavi Kotka.
"Poliitikud on võtnud südameasjaks Euroopa IT-agentuuri siia toomise, meil on Skype ja NATO küberkaitsekeskus," loetles ta, lisas Kotka.
"Kui masu poleks meile vastu pead põrgatanud, siis me magaks ilmselt edasi," lisas Kotka, kes on ka Webmedia tegevjuht.
Tema sõnul tuleks Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia firmadel allhankele eelistada peatöövõttu. "Kuidas viia IT-sektori ekspordikäive viie miljardini või veel parem kümne miljardini või veel parem 20 miljardi kroonini," nimetas Kotka ühe olulisima küsimusena. Väga head ja tugevat plaani Eestis selleks tema sõnul pole.