Metsaelu aabits õpetab läbi loo

Metsaelu aabitsa kõige suurem erinevus meil ikka ja jälle välja antavatest loomalugudest on minu jaoks selles, et siin ei kohta imalavõitu ninnu-nännutamist - et kui rebane, siis olgu kindlasti Rein ja kui saarmas, siis Sass. Ka väike lugeja tüdib sellest ükskord ja on heal meelel kuulama või kui see kunst juba selge, siis ise lugema küll lihtsas vormis esitatud, ent siiski tõsiseltvõetavat lugu.

Testisin seda oma nelja-aastase tütre peal - meil kulus raamatuga n-ö ühele poole saamiseks kaks une-eelset õhtut, raamatuga kaasas käivalt CD-plaadilt loodushäälte kuulamisega saame oma linnakorteris veel mitmel puhul meeltes ja mõtetes looduse rüppe sukelduda.

Metsaelu aabits on kujundlik pealkiri - siin ei õpetata otseselt midagi, vaid jutustatakse lugu. See lugu räägib varakevadel paksus laanes sündinud rebasepoisist (kel pole nime, nagu ka teistel metsloomadel polegi ju nimesid), tema maailmaavastamise rõõmudest ja vaevadest.