Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab uut visiooni!

    Eesti peamine eesmärk on viimase aasta jooksul olnud euro kasutuselevõtt. Samas ei ole peaaegu üldse käsitletud riigi visiooni ja eesmärke pikemas perspektiivis. Visiooni alusel saab püstitada eesmärgid ja kokku leppida nende saavutamiseni viiva strateegia. Kuhu aga meie teel oleme? Praegune üleriigiline planeering "Eesti 2010" on jõudnud oma kehtivusaja lõppu. Praeguseks on küll uut planeeringut asutud koostama, kuid samas ei ole selle koostamise raames veel asutud visiooni kokku leppima. Seda on vaja teha kohe.
    Oleme ka saavutanud palju lihtsamaid eesmärke, meil on toimiv e-riik, e-valimised jne. Nüüd on ka pingutus euro kasutuselevõtu nimel vilja kandmas. Samuti on hiljutised eelarvekärped, mitmed otsused omavalitsuste suunal (haldusreformi idee) ja suhtumised rahvusvahelistesse projektidesse ning Euroopa Liidu abiraha kasutamise suutlikkusse jms näidanud selgelt seda, et kõiki tegureid riigi arengus pole teadlikult reastatud.
    Kuigi üleriigiline planeering on uuendamisel, on see takerdunud info kogumise ja uuringute faasi. Planeerimise puhul takerdutakse praktikas tihti väitele, et pole piisavalt taustainfot või midagi on vaja veel uurida. Julgen väita vastupidist. Planeerimiseks on vaja unistada, sõnastada eesmärke ja need siis võimalikult laia konsensuse baasil kokku leppida.
    Visiooni loomine ja eesmärkide sõnastamine on protsessid, mida saab teha suhteliselt lihtsalt ja milleks on ka ühiskonnas tekkinud valmidus. Sellele on vihjanud Äripäevas Vahur Kraft, Postimehes Raivo Vare jt.
    Visiooni kohesel loomisel on ka pluss - seda saab asuda kohe ellu viima ja aluseks võtta eelarvele, energeetika valdkonna arendamise kokkulepetele, haldusreformile, välispoliitikale jms. Ideaalis võiks järgmised riigikogu valimised toimuda diskussioonina, kuidas see visioon kiiremini ja kõigi huve tasakaalustavalt ellu viia.
    Keeruliste aegade suurim väljakutse on alati olnud lihtsate lahenduste leidmine. Kuigi paljud kardavad planeerimist, on teadlik planeerimine lihtne ja tõhus. Selle baasreegel on: oma visiooni tundmine ja selle alusel eesmärgi täpne sõnastamine viivad soovitud tulemuse realiseerumiseni. Äris kasutatakse seda iga päev, nt meenutage korraks Apple'i või Skype'i saavutusi.
    Seega lepime siin väikses riigis siis kokku, mida me tahame, ja tegutseme siis kõik koos selle nimel!
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.