- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,78
"Majandus on lõksus sügavas languses, kus kõik olulised makromajanduspoliitika hoovad - vahetuskurss, eelarvepoliitika ja rahapoliitika - on kas protsüklilised või neid ei saa kasutada majanduse stimuleerimiseks. See teeb majanduslangusest väljasaamise väga raskeks," kirjutavad Mark Weisbrot ja Rebecca Ray.
Saamata võib jääda ka ohverduste eest loodetud tasu - euro, sest Läti riigi võlakoorem ei mahu senisel kursil enam euroala normidesse.
Pärast kaks aastat kestnud majanduslangust ning tööpuuduse tõusu 22%-le on reaalne tegelik vahetuskurss tipust alanenud vaid 5,8% (buumi ajal kasvas see 38%).
Osaliselt seetõttu, et Läti kaubanduspartnerite valuutad on odavnenud. Teisalt on palgad ja hinnad Lätis alles vähe alanenud - THI, mis 2008. aasta mais kasvas 17,7%, läks miinusesse alles 2009. aasta viimases kvartalis, nominaalpalgad on 2008. aasta detsembrist alanenud keskmiselt 10%.
"Nende näitajate põhjal on selge, et hoolimata kaks aastat väldanud rängast majanduslangusest on enamik loodetud tulemusest alles saavutamata," kirjutasid autorid. Latt on ikka alles ülehinnatud.
Mida see tähendab? Ülehinnatud latt kahjustab Läti konkurentsivõimet. Ka IMF nendib oma hinnangus Läti majandusele, et võtab aega, enne kui Läti on jälle piisavalt konkurentsivõimeline, et meelitada investeeringuid väliskonkurentsile avatud sektorisse.
Samuti kahjustab see üldist investeerimiskliimat - intressid kerkivad järsult, kui investorid fikseeritud kursis taas kahtlema peaksid hakkama.
Kapital pageb - IMFi hinnangul oli mullu finants- ja kapitalikonto defitsiit 4,2 miljardit eurot, millele lisaks lahkub tänavu veel 1,5 miljardit.
Valitsuse käed on seotud - ekspansiivne eelarvepoliitika õõnestab usaldust fikseeritud kursi suhtes ja töötab vastu eesmärgile alandada palku ja hindu sisemise devalveerimisega. IMFi abikava järgi peaks Läti tänavu defitsiiti kärpima veel 6,5% võrra SKPst.
Ka ekspansiivne rahapoliitika majanduse ergutamiseks ei vasta eesmärgile hoida fikseeritud kurssi.
Sügavas majanduslanguses kasvab kiiresti Läti võlakoorem. Kui 2007. aastal oli võlg 7,9% SKPst, siis alanud aastal kerkib see 74%-le ning stabiliseerub 2014. aastal 89% tasemel SKPst. Sellega ei täida Läti enam Maastrichti kriteeriumi, mille järgi valitsuse võlakoorem ei või ületada 60% SKPst.
Hetkel kuum
"Läti on silmitsi väljavaatega, et pärast aastaid majanduslangust ja stagnatsiooni ei tule ka tasu, mis pidi ohvreid õigustama," märkisid autorid.
Mis siis on alternatiiv? Autorid väidavad, et devalveerimine, kusjuures kõige olulisem on, et see võimaldab valitsusel kasutada makropoliitika hoobasid, mida on vaja majanduse toibumiseks.
Kuidas aga toime tulla sellega, et 89% laenudest on Lätis valuutalaenud ning devalveerimise korral ei suudaks elanikud enam laene teenindada. Autorid väidavad, et siin on valitsusel mitu valikut. Näiteks saab valitsus konverteerida laenud kriisieelse kursiga kohalikku valuutasse ümber, nagu tehti Argentinas. Kodulaenudest võiks seda võimaldada vaid nende laenude puhul, mis on võetud tegeliku elamispinna soetamiseks.
See tähendab pankadele kahjumeid, kuid valitsus võib osa koormast kanda võtta.
Devalveerimisest kasvab inflatsioon. Autorid väidavad, et see oht on väike, kuna praegu on Lätis inflatsiooni asemel deflatsioon, mis on omakorda tõsine oht majanduse toibumisele.
IMFi prognoosi järgi - kui majandus tänavu põhjast läbi saab - ei jõua Läti majandus 2014. aastaks veel 2006. aasta tasemele, kasvades perioodi peale kokku vaid 13,9%.
"Tavatult kehv toibumine nii tohutult suure languse järel," kirjutasid autorid.
Autorid leiavad, et praegusel kursil püsimine on seotud isegi suuremate riskidega kui devalveerimine. Pole selgust, kuidas ja millal majandus uuesti normaalse kasvu saavutab.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele