• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,48%7 763,55
  • DOW 300,67%52 029,02
  • Nasdaq 2,15%27 092,3
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,04
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,48%7 763,55
  • DOW 300,67%52 029,02
  • Nasdaq 2,15%27 092,3
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,04
"Majandus on lõksus sügavas languses, kus kõik olulised makromajanduspoliitika hoovad - vahetuskurss, eelarvepoliitika ja rahapoliitika - on kas protsüklilised või neid ei saa kasutada majanduse stimuleerimiseks. See teeb majanduslangusest väljasaamise väga raskeks," kirjutavad Mark Weisbrot ja Rebecca Ray.
Saamata võib jääda ka ohverduste eest loodetud tasu - euro, sest Läti riigi võlakoorem ei mahu senisel kursil enam euroala normidesse.
Pärast kaks aastat kestnud majanduslangust ning tööpuuduse tõusu 22%-le on reaalne tegelik vahetuskurss tipust alanenud vaid 5,8% (buumi ajal kasvas see 38%).
"Läti on silmitsi väljavaatega, et pärast aastaid majanduslangust ja stagnatsiooni ei tule ka tasu, mis pidi ohvreid õigustama," märkisid autorid.
Mis siis on alternatiiv? Autorid väidavad, et devalveerimine, kusjuures kõige olulisem on, et see võimaldab valitsusel kasutada makropoliitika hoobasid, mida on vaja majanduse toibumiseks.
Kuidas aga toime tulla sellega, et 89% laenudest on Lätis valuutalaenud ning devalveerimise korral ei suudaks elanikud enam laene teenindada. Autorid väidavad, et siin on valitsusel mitu valikut. Näiteks saab valitsus konverteerida laenud kriisieelse kursiga kohalikku valuutasse ümber, nagu tehti Argentinas. Kodulaenudest võiks seda võimaldada vaid nende laenude puhul, mis on võetud tegeliku elamispinna soetamiseks.
See tähendab pankadele kahjumeid, kuid valitsus võib osa koormast kanda võtta.
Devalveerimisest kasvab inflatsioon. Autorid väidavad, et see oht on väike, kuna praegu on Lätis inflatsiooni asemel deflatsioon, mis on omakorda tõsine oht majanduse toibumisele.
IMFi prognoosi järgi - kui majandus tänavu põhjast läbi saab - ei jõua Läti majandus 2014. aastaks veel 2006. aasta tasemele, kasvades perioodi peale kokku vaid 13,9%.
"Tavatult kehv toibumine nii tohutult suure languse järel," kirjutasid autorid.
Autorid leiavad, et praegusel kursil püsimine on seotud isegi suuremate riskidega kui devalveerimine. Pole selgust, kuidas ja millal majandus uuesti normaalse kasvu saavutab.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele