Eile avaldatud karastusjoogitootja PepsiCo neljanda kvartali kasum peaaegu kahekordistus aastaga, seda tänu snäkimüügile ja rahvusvahelistele operatsioonide ärile.
Ettevõtte kasum kasvas 1,43 miljardile dollarile ehk 0,90 dollarile aktsia kohta. Tulemus vastas analüütikute ootustele. Käive kasvas 4,5 protsenti, 13,3 miljardile dollarile. Ka see number vastas analüütikute ootustele.
2010. aastaks prognoosis ettevõte, et kasum kasvab kusagil 11 ja 13 protsendi vahel, kui valuutakursi muutusi mitte arvestada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
PepsiCo on gigantettevõte oma 94,2 miljardi dollarilise turuväärtusega. Sellele vaatamata jääb ta turuväärtuselt alla Coca-Colale, mille turuhind oli 124,6 miljardit dollarit.
PepsiCo oli hinna-kasumi suhtelt veidi odavam Coca-Colast. Esimese hinna-kasumi näiduks oli 18,4, teisel 19,9. Kumbagi ei saa odavaks pidada. Aktsia hinnaliikumiselt ei kuulunud Pepsico mullu just eredamate kriitide hulka karbis. Aktsia tõusis 2009. aastal vaid 11 protsenti. PepsiCo ja Coca-Cola hoiavad justkui ühtset joont, kuna nende dividenditootlus oli 3 protsenti kolmapäevase sulgemishinna alusel.
Kes aga ostis 46 dollariga igava liikumisega PepsiCo aktsiat, on saanud ka paremat dividenditootlust (3,9 protsenti). Coca-Cola aktsiat oli mullu võimalik lühiajaliselt hankida ka 38dollariliga, mille pealt oleks dividenditootluseks kujunenud 4,3 protsenti.
Coca-Cola teatas neljanda kvartali tulemuse 9. veebruaril. Maailma suurima karastusjookide tootja kasum kasvas aastaga 55 protsenti, seda tänu suurematele müügikogustele Hiinas ja Indias.
Thomson/First Calli analüütikute küsitluse põhjal on PepsiCo aktsia saanud kolm tugevat ostusoovitust, kaheksa ostusoovitust, kaks hoia-soovitust ja ühe müügisoovituse.
Coca-Cola aktsia suhtes on analüütikud veelgi positiivsemalt meelestatud. Aktsia on saanud viis tugeva ostu soovitust, seitse ostusoovitust, kolm hoia soovitust ning mitte ainsatki müügisoovitust.
Need aktsiad ei tundu eriti huvitavad. Näiteks ravimitootjate aktsiad pakuvad paremat dividenditootlust, siiski on nende tulemused suurema surve all seoses lõppevate patentide ja valitsuste sooviga ohjata tervishoiukulutusi.