Kreeka peaministri George Papandreou sõnul leiab valitsus eelarvest pea iga päev uusi auke, mis muudab vajalikuks täiendavad kärped.
Andes järele Euroopa Liidu ja investorite survele, avalikustas Kreeka täna täiendavad meetmed mahus 4,8 miljardit eurot, et euroala suurim eelarvedefitsiit kontrolli alla saada, vahendas agentuur Bloomberg.
See tähendab kõrgemaid aktsiise alkoholi- ja tubakatoodetele, kõrgemat käibemaksu ning suuremaid kärpeid avaliku sektori töötajate boonustes.
Reedel kohtub Papandreou Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga, kellel on raske Saksa maksumaksjatele ja koalitsioonikaaslastele põhjendada, miks Saksamaa Kreekat aitama peaks. Täiendavad kärped aitavad vastuseisu ehk leevendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väljavaated Euroopa Liidu toetusest on kergitanud Kreeka finantsturgudel võlakirjade hinda juba neli päeva järjest. Kümneaastase võlakirja tulusus on alanenud 6,03 protsendile, mis on madalaim näit 11. veebruarist.
Papandreou möönis, et kärped on valusad ning maksude tõstmine võib pärssida majanduse kasvu. „Peamine oht ei ole aga mitte majanduslangus, vaid midagi hullemat: olukord, kus meile enam uut ei anta,“ ütles Kreeka valitsusjuht. „Kui meie riik ei saa laenata tingimustel, mis on normaalsed ühe Euroopa Liidu liikmesriigi jaoks, siis oleksid tagajärjed enam kui katastroofilised,“ ütles Papandreou. „Meie ülesanne on seda katastroofi vältida.“
Kreeka avaliku sektori töötajate peamine ametiühing kavandab 16., märtsil uut üldstreiki valitsuse säästukava vastu.
„Kohtumine Merkeliga on otsustav,“ ütles Citigroupi ökonomist Willem Buiter. „Saksamaa on see riik, millel tuleb raha anda. Selleks tahavad nad näha, et Kreeka maksab omalt poolt valusate kärbetega.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!