- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,49%39 790,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistikaameti juht kummutab euro nimel trikitamise süüdistust
Järgneb Priit Potisepa kirjutis:
Esmaspäeval avaldas statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil.
Võttes arvesse, milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der Spiegel eurokandidaatide püüdlusi lahates väljendeid „legaalsed trikid“, „vähetäpne kontroll“.
Esimese väljendi puhul oli viidatud konkreetselt Eestis riigiettevõtete dividendidele, teine väide oli tinglik ja üldine. Sellised koosmõjud võivad nn Kreeka foonil tekitada küsimärke — kas kandidaadid trikitavad, on neid piisavalt kontrollitud?
Ainult kontrollimine andmete kvaliteeti ei taga. Kõik algab suhtumisest andmete kvaliteeti ja suhtumisel on omakorda palju mõjutajad — traditsioonid, poliitilise ja statistikasüsteemi seotus, andmete/info/teadmuse roll ühiskonnas.
Eesti kohta võib ütelda, et riiklikku statistikat on kontrollitud üksjagu, tulemused on hästi dokumenteeritud (näiteks 4.-5. juuni 2009 Eurostati missiooni kokkuvõte, mis kontrollis Eesti rahandusstatistika metoodika vastavust rahvusvahelistele nõuetele).
Riigi rahanduse andmeid kontrollib võimekas ja isegi pisut agressiivse stiiliga Eurostati meeskond üsna detailselt. Meil on nendega olnud väga hea koostöö. Kindlasti ei ole me ründe-kaitse positsioonis, vaid Euroopa statistikasüsteemis ühise asja eest väljas. Selline hoiak on aidanud olla avatud ning luua väga korralik vastastikuse usalduse kapital.
Hinnastatistikat (tarbijahinnaindeksi kvaliteet on eurole vastavuse kriteeriumide hindamisel samuti määrava tähtsusega) kontrollis Eurostat 2006. aastal ja nüüd märtsi alguses uuesti.
Kogu rahvamajanduse arvepidamist (SKP) on samuti viimase kolme aasta sees inspekteerimas käidud. Kokkuvõttes ei saa Eesti puhul küll ülevaatuste vähesuse pärast kurta.
Riigiettevõtete dividendide nimetamine legaalseteks trikkideks on liialdus — riigi võla ja defitsiidi arvepidamise reeglid ei luba dividende pimesi tuluks lugeda, vaid üritavad vahet teha varade struktuuri muutusel ja tulul. Oletame, et kui riigi energiafirmale on viis aastat kogunenud jaotamata kasumit eesmärgiga finantseerida investeeringuid, siis korraga kasumi väljavõtmine ei ole statistika jaoks valitsemissektori tulu, kuigi raha tuleb kassasse. Tulurehkendus on märksa keerukam. 2009. aasta teisel poolel konsulteerisime rahandusministeeriumi arvepidamismetoodika osas enne suuremaid kavandatavaid dividenditehinguid, et oleks õigel ajal selge, mis on tulu ja mis mitte.
Eurotsooni laienemine satub meist sõltumatutel asjaoludel tavapärasest ärevamasse perioodi. Pole ime, kui laienemisega seotud riskide kajastamisel juhtub liiga jämedakoelisi üldistusi ja ühe vitsaga löömist. Siis tuleb konkreetsete faktide abil kirjutada ja rääkida.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele