Allutatud laenud taas päevakorral

"Kui osanikel on raskem raha projekti paigutada, on ka muude laenuandjate huvi seda rahastada leigem. Uue regulatsiooni tingimustes on raske meelitada raha mõnda uude Skype'i-laadsesse projekti riskikapitalifondilt, kes tavapäraselt annab raha kombineerituna osakapitali investeeringu ja laenuna," kirjutavad Äripäeva arvamusküljel advokaadibüroo Sorainen advokaadid.

Redgate Capitali juhtiv partner Veikko Maripuu ütles, et loomulikult vähendab see huvi ja takistab välisinvesteeringuid saada, kuna see struktuur on arusaamatu, kohmakas ja kohati isegi investorile kahjulik. "Näiteks kui teha investeering Soome, kui kõik muud tingimused on võrdsed, ja meil oleks selline regulatsioon, nagu soovitakse vastu võtta just omanike õiguste kitsendamise poole pealt, siis loomulikult liigub raha mujale," rääkis Maripuu.

Tema sõnul on allutatud laen kindlasti asi, mis vajab lisaks krediidiasutustele Eestis reguleerimist ka äriühingute tasandil, kus oleks ka sellist vaheinstrumenti vaja, kuid praegu seda pole. "Vajadus on seetõttu, et Eestis on praegu väga kehv kapitali struktureerida, on ainult kaks struktuuri - puhas omakapital ja puhas võlg. Allutatud laen laiendaks kapitali struktuuri kasutamise võimalust," lisas Maripuu.

"Lõppkokkuvõttes oleks omanikud valmis ka muulaadseks kapitali struktuuriks, kus oleks vähem riske. Ning mis annaks lisaks ka maksunduslikult natuke selgepiirilisemalt, läbipaistvamalt paremat efekti - allutatud laen on selleks päris hea," lisas ta.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus selgitas, et allutatud laenude teema jäi praegu äriseadustiku muudatustest välja, kuna selles küsimuses oleks vaja rohkem huvigruppidega läbi rääkida. "Teine väljajätmise põhjus oli see, et Eestis allutatud laenude kohta praegu kehtivat regulatsiooni ei ole ning iga uue regulatsiooni kehtestamine vajaks pikemat selgitustööd."

Tema sõnul saadi ametliku kooskõlastusringi käigus positiivset tagasisidet nii rahandusministeriumilt, advokatuurilt, Notarite Kojalt, Tartu Ülikoolilt kui ka riigikohtult. "Kriitikana toodi välja, et raamatupidamislikud ettekirjutused vajavad täpsustamist, st allutatud laene peaks olema võimalik raamatupidamises teistmoodi kajastada, kui eelnõu ette näeb."

Nikluse sõnul alustatakse tööga uuesti tõenäoliselt suvel või sügisel.