- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,52%6 466,91
- DOW 301,89%45 631,74
- Nasdaq 1,88%21 496,54
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,6
- OMX Baltic−0,08%297,03
- OMX Riga−0,54%914,84
- OMX Tallinn0,4%2 034,7
- OMX Vilnius0,14%1 221,09
- S&P 5001,52%6 466,91
- DOW 301,89%45 631,74
- Nasdaq 1,88%21 496,54
- FTSE 1000,13%9 321,4
- Nikkei 2250,05%42 633,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puu langetamine linnas nõuab luba
Linnas on vaja luba rinna kõrguselt mõõdetuna kuni 8 cm läbimõõduga puu langetamiseks. Viljapuude langetamiseks pole luba vaja.
"Levinud väärarusaama kohaselt pole okste langetamiseks luba vaja, tegelikult on küll," märkis puude hoolduslõikuse ja langetamisega tegeleva Puuabi esindaja Kristjan Kasemaa.
"Hoolduslõikuse luba on ikkagi vajalik. Müüt on ka see, et enda hoovi territooriumil kasvavate puude puhul on omaniku otsus, mis nendega teha. Tegelikult on ikkagi luba vaja."
Kui kellelgi on krunt, mis ootab lihtsalt oma aega, et sinna midagi ehitada, tasuks selle hooldamisele mõelda aegsasti: võsa kasvab suureks ootamatult kiiresti ja saavutades 8 cm suuruse diameetri, tuleb seal kasvav juba puuks lugeda. "Võsaga tuleks linnas tegeleda enne, kui see üle käte kasvab, hiljem on suureks kasvanud võsaga rohkem tegemist, kui asi väärt," soovitas Kasemaa.
Omaniku krundil üle aia kasvavate ja elektriliinideni ulatuvate okste kärpimise eest vastutab krundi omanik. Kui puu kukub naabri aeda või lõhub liine, siis vastutab omanik.
Üldjuhul pole raieloa taotlemine keeruline. Asja tuleks ajada kohalikus omavalituses ning taotleda luba valla- või linnavalitsuse kaudu.
"Tallinnas tuleks täita blankett, mis on üleval linnavalitsuse kodulehel ning saadaval ka linnavalitsuse kantseleis. Sinna märgitakse, mida ja miks on vaja teha. Linnavalitusel on kohustus vastata kuu aja jooksul, tegelikult käib asi enamasti kiiremini ja juba nädalaga saab vastuse," sõnas Kasemaa.
"Üldjuhul raieloa eest raha ei küsita, on ka erandeid, näiteks Maardu linn, kes küsib mingitel teadmata põhjustel raieloa eest raha."
Korteriühistu taotluse puhul tuleks lisada ka ühistu koosoleku protokoll või juhatuse liikmete nõusolekut kinnitavad allkirjad.
Pärast avalduse tegemist vaatab keskkonnaga tegelev töötaja puu üle ja annab loa, kui see on põhjendatud. "Raiesoov peab olema põhjendatud - kui puu lihtsalt ei meeldi või tekitab palju prahti, siis sellest ei piisa," selgitas Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna peaspetsialist Sulev Järve.
Kui puu langetatakse põhjusel, et ta jääb näiteks ehitusele ette, siis laseb linnavalitsus kas samale krundile või kuhugi mujale uued puud istutada. Koha ja puude arvu määrab linnavalitus. "Ohtliku ja haige puu langetamisel uute puude istutamise kohustust ei ole, aga ilus oleks see kindlasti," selgitas Kasemaa.
Hetkel kuum
Talvel Tallinnas maha sadanud rekordiline lumekoguse tõttu murdus palju suuri oksi ning mändide latvu. Erandina võib niisuguseid puid saagida ka ilma raieloata, siiski on vaja see Tallinna keskkonnaametiga kooskõlastada.
Ebaseadusliku puu langetamise eest võib linnavalitsus määrata trahvi.
Masu survel on puude langetamise ja hooldustööde hinnad mõne aasta taguse olukorraga võrreldes mitu korda allapoole liikunud.
"Suure männi langetamine ronides maksab koos käibemaksuga umbes 1500 krooni," sõnas Kasemaa. "Aga käin siiski enne alati kohal ja vaatan üle, kuidas tööd kõige mõistlikum teha, siis saab teha ka hinnapakkumise. Eks hind oleneb ka langetamise tehnikast: kas see toimub ronides, tõstukite ja vintsidega, kas on vaja ka koristusteenust ja muudest asjaoludest. Meil on ka parteneid, näiteks üks hakkepuitu tootev ettevõte, nii et vajadusel saab oksad kohe ära vedada," selgitas ta
Kallimad ja keerulisemad tööd, näiteks kalmistul haudade vahelt kalme kahjustamata suure puu väljajuurimine, võivad maksta ka kümneid tuhandeid kroone.
Levinud arvamus puude hooldamisest või majade vahel langetamisest on see, et langetaja tuleb suure ja kohmaka tõstukiga, rikub kogu haljastuse ja lõpetuseks jääb veel lillepeenrasse kinni.
"Korralik tegija mõtleb enne kui teeb. Meetodid ning tehnoloogia on ajaga muutunud. Kasutades tänapäevaseid töövõtteid, erialaseid teadmisi, ronimismeetodeid ning omandatud oskusi, saab puid hooldada ja langetada nii, et isegi muru ei kahjustu," sõnas Kristjan Kasemaa Puuabist. "Neid hirme julgeksin küll hajutada, lihtsalt tuleb valida korralik tegija. Kui mees ütleb, et on kuskil metsatööd teinud, siis sellest on linnahaljastuse hooldamiseks ilmselgelt vähe."
Linnapuude suuremal kärpimisel peaks kindlasti vältima latvade ja okste läbisaagimist: köndistatud tüve ja okstega puud on kurb vaatepilt, puu sureb ja mädaneb, kuna niisugused lõikekohad ei kasva enam kinni. "Kahjuks rakendavad ka mõned kohalikud omavalitsused sellist praktikat, paljudes maades on aga selline asi tabu," sõnas Kasemaa.
Kasuta liugteraga lõikajaid
Aiandusagronoom Väino Eskla soovitas eluspuidu puhul alasi-tüüpi kääride asemel muretseda vaid vaheliti ehk liugteradega lõikevahendid.
Alasikääride toetustera muljub oksa koort ning selliste haavade paranemine läheb vaevaliselt, selgitas Eskla. Pealegi jääb alasikääridega lõigates lõikuskohale alles tüügas. Puude ja tihedate põõsaste lõikamisel on oluline, et kääridega oksarägastikus igale poole ligi pääseks. Selleks sobivad kitsa otsaga saag või käärid. Laiaotsalised tööriistad on hõredamate okste puhuks.
Vanade kõrgete puude puhul on probleemiks ladvapoolse võra välispiiril olevate jämedate okste eemaldamine. Ronides on neile ohtlik ligi minna, redeliga on tihedate okste vahel keeruline turnida. Ladvakääride jõud hakkab peale vaid teatud jämeduseni, ladvasaag aga tekitab liikuvale oksale lõikejälgi rohkem kui vaja.
Lõikustöödel on oluline, et töövahendid oleksid vöökotiga või muul moel ohutult kättesaadavad.
Praegu väljastatakse Tallinnas üle 1000 raieloa aastas kokku 10 000-12 000 puu raieks. Kõige rohkem saetakse puid maha nende halva seisundi (kuivanud ja murdumisohtlikud puud) või sobimatu kasvukoha (vundamendiäärsest vitsast on "ootamatult" kasvanud suur puu) pärast, samuti seoses ehitustöödega, näiteks uuselamurajoonides ning elamute laiendamisel-rekonstrueerimisel, teede rajamisel jne.
Raieloa taotlusi saadetakse meile kõige rohkem märtsis-mais, kui lumi on sulanud ja inimesed hakkavad oma kevadisi aiatöid planeerima. Sel ajal soovitakse kõige rohkem saada lube ka puuokste lõikamiseks ja kärpimiseks.
Keskkonnaametile saadetud taotlustest jäetakse tervikuna rahuldamata väga väike osa. Puude ülevaatuse käigus selgub sageli, et mõistlik on mõni puu rohkemgi maha saagida, et võimaldada allesjäävatele paremaid kasvutingimusi. Sageli soovitame puu raie asemel lõigata sellelt ära mõne sobimatu või segava oksa, et väärtuslikku puud säilitada.
Vahel tuleb ette juhtumeid, kui linnakodanik võtab ilma raieloata maha puu või otsustab oma maitse järgi kärpida puuoksi. Siis tegeleb asjaga munitsipaalpolitsei, algatab selle kohta väärteomenetluse ning määrab vastavalt loodusele tehtud kahju suurusele trahvi. Raieloata puuraie on reeglina teadlik tegevus, sest seda teatakse üldiselt hästi, et loata ei tohi puid langetada. Õnneks pole selliseid juhtumeid palju. Seevastu loata oksalõikusi tehakse sageli - arvatakse, et oma puid võib lõigata-pügada nii, nagu meeldib. Ent just oskamatu ja ülemäärase oksalõikuse tagajärjel sandistatakse linnas kümneid puid, mis aastate pärast hakkavad kuivama või võivad kellelegi ootamatult peale murduda.
Enimloetud
1
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
2
3
Viimased uudised
Üks Venemaale teel olnud lennuk suunati Tallinna
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Üks Venemaale teel olnud lennuk suunati Tallinna
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Muusiku portfell on kasvanud kuuekohaliseks
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele