• OMX Baltic−0,49%299,81
  • OMX Riga−0,19%891,79
  • OMX Tallinn−0,23%2 063,95
  • OMX Vilnius0,32%1 203,4
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,37%8 807,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic−0,49%299,81
  • OMX Riga−0,19%891,79
  • OMX Tallinn−0,23%2 063,95
  • OMX Vilnius0,32%1 203,4
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,37%8 807,56
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 30.09.10, 17:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

SEB: sissetulekud ja kulud Baltikumis tõusevad

Kuigi järgmisel aastal ootab Baltimaade elanike sissetulekuid kerge tõus, kasvavad kulutused toidule ja eluasemele, selgus SEB koostatud leibkondade finantsanalüüsist Baltic Household Outlook.
Kahel viimasel aastal on Balti riikide leibkondade finantsseisund halvenenud rohkem kui teistes Euroopa riikides. Kuigi kõik kolm Balti riiki on majanduslanguse seljatanud, nõrgenes Baltimaade leibkondade finantsseisund 2010.  aasta esimeses pooles veelgi – leibkondade kogusissetulek vähenes, samas kui tarbekaupade ja teenuste hinnad tõusid ning ka tööpuudus kerkis rekordkõrgusele, teatas SEB.
Mõned järeldused Baltimaade leibkondade finantsanalüüsist:
• Eratarbimine järgmisel aastal tõenäoliselt kasvab, sest Balti tarbijate pessimism tuleviku suhtes on vähenenud.• Suurem keskmine sissetulek ja euro kasutuselevõtt muudavad eestlased naabritest optimistlikumaks.• Balti riikide kodumajapidamiste netofinantspositsioon paraneb hoolimata sellest, et Eesti ja Läti kodumajapidamiste varade puhasväärtus jääb negatiivseks.• Madalad intressimäärad suurendavad soovi hoida raha arvelduskontodel, mitte hoiustes ega muudes pikaajalistes säästudes.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtetel puudub hetkel ka vajadus värvata hulgaliselt töötajaid, kuna selle asemel saab tõsta olemasolevate töötajate koormust. Seetõttu on raske oodata tööturu olukorra märgatavat kiiret paranemist.
Balti riikide finantsvaradest paikneb suur osa hoiustel ning vähem pensionifondides. Leedu eristub teistest riikidest seetõttu, et leibkondadel on rohkem finantsvarasid kui -kohustusi (vahe ligi 2 miljardit eurot ehk üle 31 miljardi Eesti krooni), Läti ja Eesti leibkondadel on samas enam kohustusi kui varasid.
Balti riikidest oli kõige kõrgem keskmine brutopalk teises kvartalis Eestis (822 eurot), järgnesid Läti 632 ja Leedu 595 euroga. Pensionide vallas oli järjestus samasugune: Eestis on keskmine vanaduspension 305, Lätis 250 ja Leedus 216 eurot.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele