• Jaga lugu:

    Äritüli viis mõrvateatrini

    Riigiprokuratuuri ning politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond menetleb kriminaalasja, mille käigus uuritakse, kas grupp isikuid lõi kunstlikult tõendeid selleks, et lavastada Nikolai Reisman süüdi Toomas Tamme tapmise tellimises, kommenteeris juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp. Prokuratuuri andmeil on kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus kolmele isikule ning üks isik viibib ka vahi all.
    Vandenõu põhjus on kahe Ida-Virumaa suurärimehe Tamme ja Reismani 2008. aastal lahvatanud äritüli - esimesele kuulub Kiviõli Keemiatööstus ning teisele üle 330 hektari maad, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada.
    Saate "Pealtnägija" andmetel said eelmisel nädalal kahtlustuse kütuseärimees ja Aseri sadama juht Oleg Ljadov, meedias varemalt korduvalt allilmaga seostatud Imre Arakas ja Ida-Virumaalt pärit varem tapmise eest karistatud Enriko. Riigiprokuratuuril on kavas esitada kahtlustus kuriteos ka Toomas Tammele, kuid temaga ei ole õnnestunud õiguskaitseorganitel ega ka Äripäeval seni ühendust saada. Väidetavalt viibib ettevõtja Šveitsis. Kättesaamatu oli ka Toomas Tamme poeg ja äripartner Raivo Tamm, kes lõpetas kõne, kui kuulis, et helistab Äripäeva ajakirjanik.
    Toomas Tamme esindab kriminaalasjas vandeadvokaat Aadu Luberg, kes samuti asja kommenteerida ei soovinud.
    "See on kriminaalasi, mina olen Toomase advokaat haldus- ja tsiviilasjades," kommenteeris eile vandeadvokaat Mikk Lõhmus, kes päev varem astus televisioonis üles Tamme kaitsjana.
    Keemiatööstuse põlevkivikarjääri laienduse teele jäävate maatükkide üks omanikest Nikolai Reisman tunnistas, et palgamõrva organiseerimises süüdi lavastamisest teada saades oli ta šokeeritud.
    Reisman teab omast kogemusest, et Toomas Tamm pole äriliselt usaldusväärne partner, aga midagi sellist poleks ta osanud isegi temalt oodata. "Sisuliselt olen viimase aasta kartnud oma lähedaste ja töötajate pärast, sest nagu näha - teine pool vahendeid ei vali," lausus Reisman.
    Toomas Tamm kinnitab Oleg Ljadovi tehtud salvestustel üheselt - tema eesmärk oli saada Reismani ja teistele maaomanikele kuuluvad kinnistud endale ükskõik mis võttega.
    Vaidlusaluste, praegu riigi poolt sundvõõrandatavate maade ostuhinda Reisman avaldada ei tahtnud - kokku peeti tollal läbirääkimisi ca 30 eraisikuga ja hinnatase oli nendes tehingutes erinev. "Minu pakutud hind oli selline, millega inimesed olid vabatahtlikult nõus - me pole kedagi petnud või võtnud maid vägisi," nentis Reisman. Võib öelda, et Sonda vallas sai nii mõnigi maaomanik miljonäriks, lisas ta. Maade praeguse väärtuse kohta on Reismanil Pindi Kinnisvara hindamisakt, mis näitab väärtuseks 780 miljonit krooni.
    Kaks aastat tagasi püüdsid IRLi, sotside ja roheliste saadikud Reformi- ja Keskerakonna rahvaesindajaid korrale kutsuda, soovitades mitte kirjutada maapõueseaduse muudatuse eelnõusse ainult Kiviõli Keemiatööstusele kasulikku punkti.
    Nimelt tekkis maapõueseaduse muudatuse eelnõusse 2. ja 3. lugemise Reformi- ja Keskerakonna saadikute toel punkt, millega kinkis parlament OÜ-le Tamme Auto uue kaevandamisloa, mis võimaldas aastas ammutada 1,5 miljonit tonni põlevkivi. Paar aastat varem väljastas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan Tamme Autole loa miljonile tonnile.
    Näiliselt oli täienduse tekst süütu, öeldes, et uusi reegleid ei rakendata taotlustele, mis on juba läbinud keskkonnamõju hindamise ja mille kohta on Eesti Maavarade Komisjon teinud ettepaneku loa andmiseks. Sel juhul kantakse lubadele "taotluses määratud kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär".
    Läbisurutav säte puudutas tegelikkuses vaid Tamme Autot, kelle jaoks on põlevkivi kaevandamine vaid üks tulutoov kõrvaltegevus.
    Roheline Marek Strandberg rääkis teise lugemise ajal riigikogu suure saali kõnetoolis 12. punktist kui eriti häbiväärsest.
    Kaks aastat tagasi riigikogu keskkonnakomisjoni juhtinud praegune siseminister Marko Pomerants ütleb, et IRL võitles toona põhimõtte eest põlevkivi kaevandamiseks ette nähtud mahtu mitte ületada. Ta mäletab, et maapõueseaduse menetlemise ajal käisid keskkonnakomisjonist läbi kõigi osapoolte esindajad. "Kiviõli Keemiatööstuse inimesed olid kindlasti ka aruteludesse kaasatud," lisas toonane keskkonnapoliitik.
    Reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi muretseb Ida-Viru ärimehelt Nikolai Reismanilt 330 hektarit sundvõõrandades Kiviõli linna elanike pärast, kes võivad perekond Tamme ja Reismani vahelise tüli pärast töö ja kütteta jääda.
    "Sundvõõrandamise teemaga tegeleb küll majandusministeerium, valitsuses on see teema jutuks olnud," on Tamkivi nördinud. "Loodame, et selle aasta jooksul, mil nad saavad kasutada uut varu, vaidlus laheneb ja leitakse nendele probleemidele mõistlik lahendus," on minister optimistlik. Tema sõnul on riik kindlasti huvitatud sellest, et "see tants Kiviõli Keemiatööstuse ümber ükskord saaks mingi lahenduse".
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Tehnoloogiahiiud lõid ootusi; investorite tuju see ei tõstnud
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Täna tulemused teatanud suured tehnoloogiafirmad ületasid mitmeski osas prognoose. Investorite kehva tuju see aga ei tõstnud, sest mõned aktsiad jätkasid langust ka järelturul, pärast tulemuste teatavakstegemist.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
KredExi endine juht Lehar Kütt liitus Coop Pangaga
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.
KredExi endine juhatuse esimees Lehar Kütt töötab tänasest Coop Pangas, kus ta vastutab äriklientide finantseerimise äriliini juhtimise eest, teatas ettevõte.