Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äritüli viis mõrvateatrini

    Riigiprokuratuuri ning politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond menetleb kriminaalasja, mille käigus uuritakse, kas grupp isikuid lõi kunstlikult tõendeid selleks, et lavastada Nikolai Reisman süüdi Toomas Tamme tapmise tellimises, kommenteeris juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp. Prokuratuuri andmeil on kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus kolmele isikule ning üks isik viibib ka vahi all.
    Vandenõu põhjus on kahe Ida-Virumaa suurärimehe Tamme ja Reismani 2008. aastal lahvatanud äritüli - esimesele kuulub Kiviõli Keemiatööstus ning teisele üle 330 hektari maad, kus riik lubas keemiatööstusel põlevkivi kaevandada.
    Saate "Pealtnägija" andmetel said eelmisel nädalal kahtlustuse kütuseärimees ja Aseri sadama juht Oleg Ljadov, meedias varemalt korduvalt allilmaga seostatud Imre Arakas ja Ida-Virumaalt pärit varem tapmise eest karistatud Enriko. Riigiprokuratuuril on kavas esitada kahtlustus kuriteos ka Toomas Tammele, kuid temaga ei ole õnnestunud õiguskaitseorganitel ega ka Äripäeval seni ühendust saada. Väidetavalt viibib ettevõtja Šveitsis. Kättesaamatu oli ka Toomas Tamme poeg ja äripartner Raivo Tamm, kes lõpetas kõne, kui kuulis, et helistab Äripäeva ajakirjanik.
    Toomas Tamme esindab kriminaalasjas vandeadvokaat Aadu Luberg, kes samuti asja kommenteerida ei soovinud.
    "See on kriminaalasi, mina olen Toomase advokaat haldus- ja tsiviilasjades," kommenteeris eile vandeadvokaat Mikk Lõhmus, kes päev varem astus televisioonis üles Tamme kaitsjana.
    Keemiatööstuse põlevkivikarjääri laienduse teele jäävate maatükkide üks omanikest Nikolai Reisman tunnistas, et palgamõrva organiseerimises süüdi lavastamisest teada saades oli ta šokeeritud.
    Reisman teab omast kogemusest, et Toomas Tamm pole äriliselt usaldusväärne partner, aga midagi sellist poleks ta osanud isegi temalt oodata. "Sisuliselt olen viimase aasta kartnud oma lähedaste ja töötajate pärast, sest nagu näha - teine pool vahendeid ei vali," lausus Reisman.
    Toomas Tamm kinnitab Oleg Ljadovi tehtud salvestustel üheselt - tema eesmärk oli saada Reismani ja teistele maaomanikele kuuluvad kinnistud endale ükskõik mis võttega.
    Vaidlusaluste, praegu riigi poolt sundvõõrandatavate maade ostuhinda Reisman avaldada ei tahtnud - kokku peeti tollal läbirääkimisi ca 30 eraisikuga ja hinnatase oli nendes tehingutes erinev. "Minu pakutud hind oli selline, millega inimesed olid vabatahtlikult nõus - me pole kedagi petnud või võtnud maid vägisi," nentis Reisman. Võib öelda, et Sonda vallas sai nii mõnigi maaomanik miljonäriks, lisas ta. Maade praeguse väärtuse kohta on Reismanil Pindi Kinnisvara hindamisakt, mis näitab väärtuseks 780 miljonit krooni.
    Kaks aastat tagasi püüdsid IRLi, sotside ja roheliste saadikud Reformi- ja Keskerakonna rahvaesindajaid korrale kutsuda, soovitades mitte kirjutada maapõueseaduse muudatuse eelnõusse ainult Kiviõli Keemiatööstusele kasulikku punkti.
    Nimelt tekkis maapõueseaduse muudatuse eelnõusse 2. ja 3. lugemise Reformi- ja Keskerakonna saadikute toel punkt, millega kinkis parlament OÜ-le Tamme Auto uue kaevandamisloa, mis võimaldas aastas ammutada 1,5 miljonit tonni põlevkivi. Paar aastat varem väljastas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan Tamme Autole loa miljonile tonnile.
    Näiliselt oli täienduse tekst süütu, öeldes, et uusi reegleid ei rakendata taotlustele, mis on juba läbinud keskkonnamõju hindamise ja mille kohta on Eesti Maavarade Komisjon teinud ettepaneku loa andmiseks. Sel juhul kantakse lubadele "taotluses määratud kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär".
    Läbisurutav säte puudutas tegelikkuses vaid Tamme Autot, kelle jaoks on põlevkivi kaevandamine vaid üks tulutoov kõrvaltegevus.
    Roheline Marek Strandberg rääkis teise lugemise ajal riigikogu suure saali kõnetoolis 12. punktist kui eriti häbiväärsest.
    Kaks aastat tagasi riigikogu keskkonnakomisjoni juhtinud praegune siseminister Marko Pomerants ütleb, et IRL võitles toona põhimõtte eest põlevkivi kaevandamiseks ette nähtud mahtu mitte ületada. Ta mäletab, et maapõueseaduse menetlemise ajal käisid keskkonnakomisjonist läbi kõigi osapoolte esindajad. "Kiviõli Keemiatööstuse inimesed olid kindlasti ka aruteludesse kaasatud," lisas toonane keskkonnapoliitik.
    Reformierakondlasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi muretseb Ida-Viru ärimehelt Nikolai Reismanilt 330 hektarit sundvõõrandades Kiviõli linna elanike pärast, kes võivad perekond Tamme ja Reismani vahelise tüli pärast töö ja kütteta jääda.
    "Sundvõõrandamise teemaga tegeleb küll majandusministeerium, valitsuses on see teema jutuks olnud," on Tamkivi nördinud. "Loodame, et selle aasta jooksul, mil nad saavad kasutada uut varu, vaidlus laheneb ja leitakse nendele probleemidele mõistlik lahendus," on minister optimistlik. Tema sõnul on riik kindlasti huvitatud sellest, et "see tants Kiviõli Keemiatööstuse ümber ükskord saaks mingi lahenduse".
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Väikeste elektritootjate huvi kasvas mitmekordseks Elektrilevi: vajame investeeringuid 300 miljonit eurot
2022. aasta teises kvartalis ehk aprilli algusest juuni lõpuni esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust. Seda on 2437 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ehk liitumistaotluste arv on kasvanud üle nelja korra.
2022. aasta teises kvartalis ehk aprilli algusest juuni lõpuni esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust. Seda on 2437 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ehk liitumistaotluste arv on kasvanud üle nelja korra.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.