"Meil on veel Eesti Energiaga pikaajaline leping, mis lõpeb järgmise aasta aprillis. Hetkel käivad läbirääkimised kõigi turul olijatega, kuna meie jaoks on ikkagi määrav hind ja paindlikud tingimused. Nagu turu olukord on, et võtad pakkumised ja kõige soodsam pakkumine võidab," kommenteeris Sillave. 

"On hetki, mil Eesti Energia teeb soodsama pakkumise ja on olnud ajahetki, kus on keegi teine seda teinud. Arvan, et iga ettevõtja teeb sama arutluse, et kes lepingu sõlmimise perioodil paremat hinda pakub, sinna minnakse. Ma arvan, et emotsionaalseid otsuseid teeb vähemus või mõned üksikud," rääkis ta.

Sillave märkis, et Estonian Cell on elektriga seonduvas seadusandluses toimuvatest muutustest kindlasti kõige tugevamini mõjutatud, kuna nende omahinnas moodustab energia kõige suurema osakaalu, ligikaudu 25%.

"Kurb on valitsuse kahepalgelisus. Sõnades toetatakse ja innustatakse ekspordile suunatud modernset tööstust, mis kõigile teadaolevalt on olnud majanduse kriisist väljatõmbamise peamine mootor. Ühtlasi aga väidetakse, et tuleb keskenduda ressursimaksude tõstmisele – tööstus teatavasti on peamine ressursside tarbija," möönis ta.

Ettevõtte finantsjuht rääkis, et Eesti elektrihinna hüppeline tõus alates 2007. aastast on ainuüksi seadusemuudatustest tulenev. "Võib öelda, et rikutud on meie omanike õigustatud ootuse põhimõtet, kus seadusemuudatused on sedasi läbi viidud, et nad oluliselt halvendavad tööstustarbija majanduslikku olukorda."

"Miks oleks praegu taastuvenergia toetusi kärpides suurem oht ettevõtjate õigustatud ootusi petta kui toona seadust luues? Hetkel menetluses oleva eelnõu järgi jääks tootjatele garanteeritud kasumlikkus. Meile ei garanteeri kasumit keegi, samuti ei ole eksportijal võimalik oma müügihinda tõsta siseturu hinnatõusust sõltuvalt," nentis ta.

"Tuleb tunnistada, et elektrihinna kõrgem tase võrreldes Soome või muude EL riikidega seab eksportijad selgelt konkurentsis halvemasse olukorda ning selline olukord ei ole pikas plaanis jätkusuutlik," sõnas Sillave.