• Jaga lugu:

    Oktoober oli kasumiteenimise kuu

    Oktoober oli maailma rahaturgudel vägagi positiivne, kuna kasumit võis teenida väga erinevates varaklassides ja väga erinevatel turgudel üle kogu maailma.
    Esmalt koduste tegemiste juurde. Kui välja arvata likviidsusvaene Riia börs (-2,4%), siis Tallinn ja Vilnius esinesid eeskujulikult. Mõlemad kuulusid oktoobris maailma kümne enim tõusnud aktsiaturu hulka. Vilnius saavutas selles pingereas kaheksanda koha ja Tallinn neljanda. Võttes veidi laiemalt, siis Tallinna börsil on saadud ühtlast kasumiterida nautida juba juuli algusest saadik. Nimelt, Tallinna börs on viimase nelja kuuga kasvanud 26,9%. Ka aastases võrdluses on Tallinnas tegutsemine osutunud igati kasulikuks, sest 1. novembri seisuga on OMX Tallinna indeks kasvanud 60,6%. Kõige enam tõusis oktoobris Shanghai börs (+13,3%), mille põhjustasid lootused, et keskpangad üle maailma pumpavad majanduste elavdamiseks rohkem raha turgudele. Shanghai indeks on aastases võrdluses küll 6,8%ga miinuses, sest kauplemishimu on piiranud pankadele kehtestatud kapitalinõuded ning Hiina valitsuse pingutused mullide vältimiseks, kuid investorid on tuleviku suhtes optimistlikud.
    "Turg liigub siit vaid üles," ütles BNP Paribase analüütik Erwin Sanft Bloombergile. "Sissetulekute kasv on väga julgustav olnud," lisas ta. Maailma juhtivad turud liikusid samuti üles, kuigi mitte sedavõrd tempokalt. Ühendriikides kasvas Dow Jonesi tööstuskeskmine 3,1% ja Nasdaqi indeks 5,9%. Londoni FTSE 100 tõusis kuuga 1,8%, kuid Jaapani Nikkei 225 liikus vastupidiselt 2,7% alla.
    Tugev kallinemine toimus ka toorainete turul, kus esiotsas domineerisid eelkõige toiduained. Suurim tõusja oli puuvill, mille hind kerkis kuu ajaga 31,9%. Sellise ralli tooraine hinnas põhjustas peamiselt mure, et halvad ilmad USAs ja Hiinas vähendavad ülemaailmset toodangut. Lisaks tõusis kuu ajaga neljandiku võrra suhkru (+26,2%) ja maisi (+25%) hind ning uut tõusu on analüütikud juba ennustamas, sest USA võib enda saagiprognoose tulevatel päevadel vähendada. Toorainetest langesid oktoobris vaid kütteõli (-2,1%), seakõhtude (-4,1%) ning sealiha (lean hog-ingl.keeles ) (-14,2%) futuurid. Sealiha hinna kukkumise põhjustaski tugevalt rallinud maisi futuur, sest viimane on sigade peamine sööt ja kõrgemate söödakulude vältimiseks otsustavad farmerid sigu nooremana turule viia. Sellest tulenev suurem pakkumine viib omakorda sigade hinna alla. Kaks enim jälgitavat toorainet - nafta ja kuld - väga suuri muutusi läbi ei teinud. Toornafta hind püsis terve oktoobri ühtlaselt natuke ülalpool 80 dollari piiri, mille tulemusel kallines barrel musta kulda kuu ajaga kõigest 0,3%. Kuld küll saavutas oktoobris kõigi aegade rekordi (1387,35 dollarit), kuid kuu keskel toimunud valuutakõikumised pidurdasid ka kulla edenemist, mille tulemusel kallines väärismetalli unts 3,2%.
    Kindlasti jääb 2010. aasta oktoobrikuu üheks märksõnaks valuutasõda, kus keskne tegelane oli ikka ja jälle USA dollar. Suurim kana oli ja endiselt on ameeriklastel kitkuda Hiinaga, kes endiselt hoiab enda rahvusvaluutat kunstlikult madalal, et soosida riigi eksportijaid. Samas spekuleerib ameeriklaste keskpank juba tükk aega rahapakkumise suurendamise üle, mis oktoobris viis dollari euro, jeeni ja teiste suuremate valuutade vastu langusse, taotledes sellega põhimõtteliselt sama, mida hiinlasedki - odavamat valuutat, mis elavdaks majandust. Lisaks hoiti silma peal dollari ja jeeni vahelisel suhtel, sest mitmed analüütikud prognoosisid Jaapani keskpanga teistkordset interventsiooni. See jäi aga oktoobris tulemata ning 1. novembri keskpäevase seisuga ähvardas dollar kukkuda juba allapoole 80 jeeni piiri. Kõik need küsimused olid mõistagi arutluse all G20 riikide rahandusministrite ja keskpankurite tippkohtumisel Lõuna-Koreas, kus vaatlejate hinnangul mingeid sisulisi küsimusi ei lahendatud ning kõlama jäi vaid väide, et valuutasõda de facto jätkub.
    Jätkuvalt ebalikviidne turg on edaspidi järjest enam liikunud ühte rütmi teiste aktsiaturgudega. Eesti turgu mõjutab jätkuvalt positiivselt analüütikutele lõpuks ometi silma jäänud eurotsooniga ühinemisega kaasnev riskivaba intressimäära langus ja paranevad makronäitajad. Üldine hoiak riskivõtmise suhtes on globaalselt paranenud ja Balti riikide selle aasta korralikud tootlusnumbrid hoiavad Skandinaavia fondinvestorite jaoks selle regiooni jätkuvalt kaardil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.