Andres Arrak: hinnatõusu taga kartellilepingud

Minu jaoks ei ole 4,7protsendine hinnatõus üllatav, küll aga on see vastu igasugust majanduslikku loogikat, kommenteeris avaldatud tarbijahinnaindeksit majandusteadlane Andres Arrak.

„Siin taga on puhtalt kartellilepingud oligopoliseerunud turgudel ja ilmselt ikkagi ka konkurentsi puudumine,“ põhjendas hinnarallit Arrak.

Igasugune matemaatiline loogika ütleb, et kui meil eelmise aasta majanduslangus oli miinus 14 protsenti, siis pangad laenu ei anna, investeeringud on samuti pärsitud ja valitsus teeb juba teist aastat järjest säästueelarvet. Hinnatõus sellistes tingimustes ei ole loogiline, põhjendas Arrak.

„Hinnatõusu seletab ühelt poolt tarbijate hirm ja ootus, et seoses euro tulekuga hinnad tõusevad ja nad teavad, et kõikides eelmistes eurole üle läinud riikides hinnad kõvasti tõusid,“ rääkis Arrak.

Tarbijatele Arraku sõnul see teadmine ei meeldi, kuid nad teavad, et see juhtub. „Nüüd tootja teab, et tarbija kardab hinnatõusu ja nii lihtsalt ta hindasid tõstabki,“ selgitas Arrak, kelle kinnitusel unustasidki ettevõtjad buumiaegadel tootlikkust tõsta, mistõttu on neil näpud põhjas hädasti raha tarvis.

Arraku kinnitusel ei tohiks hinnad mingil juhul tõusta, kui töötute arv on 130 000 ja majandus langes 14 protsenti. „Eesti häda selles ongi, et ta on nii pisike ja siin on suured oligopoolsed turud - kõik leivatootjad, piimatootjad ja bensiinimüüjad tunnevad üksteist ja nii tekivad kartellilepingud,“ rääkis Arrak.

Kas tulevikus hinnatõus kiireneb veelgi? „Ma olen nõus Märten Rossiga Eesti Pangast, kes ütles, et ettevõtjad, kes praegu hinda tõstavad, tulistavad endale lausa pähe ja see on väga rumal tegevus,“ rääkis Arrak.

Tegelikult peaksid hinnad jääma suhteliselt stabiilseks veel pikaks ajaks, vähemalt seni, kuni tööpuuduse number kõrge püsib, lisas ta.