• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus pole hinnatõusu ootusi ohjanud

    Hinnatõusu ootused endiselt kõrged ning valitsus ei ole suutnud neid ootusi ohjata, ütles Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

    "Selles osas on kommunikatsioon väga puudulik, sest ei ole suudetud selgeks teha, et mõõtühiku vahetus ei tähenda veel mõõdetava koguse muutumist," märkis ta.
    Lauri ütlusel on väga kahju sellest, et väikeettevõtted planeerivad euro varjus hindu tõsta. "Isegi kui hinnatõus on tootmise kallinemisega põhjendatav, siis hindade teisendamise varjus toimuv hindade tõstmine jätab väga inetu mulje, sest sellega püütakse inimeste hirme ja ebakindlust enda kasuks ära kasutada," sõnas analüütik.
    Tema kinnitusel võiks võiks parem konkurentsisituatsioon Eestis hinnatõusu mõnevõrra pidurdada. "Kahjuks on valitsusasutuste tegevus olnud viimase ajani üpris passiivne ning viimasel ajal aktiviseerunud konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ei saa tagasi pöörata juba toimunud konsolideerumisi," selgitas ta. "Suurtegijate poolt domineeritud turg tähendab aga paratamatult seda, et hinnad ennem tõusevad kui langevad," lisas Lauri.
    Statistikaameti andmetel kasvas tarbijahinnaindeks oktoobris septembriga võrreldes 0,6% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4,7%. Selline kasv ületas tuntavalt prognoosi. Põhiliseks hinnatõusu põhjuseks oli toidukaupade kallinemine (1,9% kuuga, 8,9% aastaga), kuid tavapärasest mõnevõrra enam tõusid ka transpordi (0,5% kuuga, 4,5% aastaga) ja vaba aja (0% ja 1,4%) hinnad.
    Toidukaupade puhul on enim tõusnud piima- ja leivatoodete hinnad, kuigi hinnatõusu rekordi pakkus seekord tatar (88,8% kuuga), millele järgnes värske kurk (27,1%) ja peenleib (26,7%). Toidukaupade hinnatõus on valdavalt seotud välisturgude hinnatõusuga, kusjuures tatra puhul on Venemaa varustuspaanikal olnud märkimisväärne mõju.
    Kui jätta kõrvale energia ja toidukaupade hinnad (nn baasinflatsioon), siis ülejäänud hinnad on tõusnud aastaga 0,94% (septembri andmed). 12 jooksva kuu arvestuses jõudis baasinflatsioon positiivse väärtuseni alles septembris. See kinnitab välishindade äärmiselt suurt mõju Eesti hinnatasemele ja tarbijanõudluse nõrkust.
    Arvestades varasematest prognoosidest tuntavalt tugevamat hinnatõusu tõstis Swedbank selle aasta tarbijahindade kasvuootuse 2,6 protsendilt 3%-le.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Algas Arco Vara aktsiate märkimine
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Täna algab Arco Vara täiendavate aktsiate märkimise periood, mis kestab oktoobri keskpaigani.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.