Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    1. koht: Firma müük tõi väetise tagasi

    2008. aastaks oli DBT hapus seisus. Veel mõni aasta tagasi oli Tallinna sadamat iga kuu läbinud üle 200 000 tonni väetiseid ja suurem osa neist DBT terminali kaudu, kuid 2007. aasta aprillisündmuste järel ei ulatunud kuised väetisekoormad enam 100 000 tonninigi. DBT üks omanikest ja juht Vladimir Volohhonski käis konverentsidel ja siunas Eesti valitsusjuhti Andrus Ansipit. Aasta hiljem tõuseb aga DBT tuhast ning kiire väljaronimisega sügavast august tõuseb Äripäeva ekspedeerijate edetabelis Eesti edukaimaks ettevõtteks. Kuidas?
    DBTst kommentaare ettevõtte edu kohta ei jagata. Kuid avalike allikate põhjal on võimalik ümbersünni põhjus üles leida.
    Ilmselt oli Volohhonskil juba 2008. aasta mais Transestonia transiidikonverentsil esinedes ja Ansipit Eesti transiidi hävitamises süüdistades teada, et DBT hävingust päästmiseks tuleb tal oma osalusest firmas loobuda. DBT suurim klient oli olnud Venemaa väetisetootja Akron, kes aga lõpetas pärast 2007. aasta aprillisündmusi Eesti kaudu väetise vedamise. DBT terminalid Muuga sadamas jäid tühjaks ja käive kukkus kaks korda. 2008. aasta suve lõpus tuligi teade, et Volohhonski on müünud oma 10%-lise osaluse Akronile, sama teed läks ka 45%-line Transiidikeskuse osalus DBTs.
    Nüüd oli Akronil otsene huvi, et väetist taas Eesti ja Muugal asuvate DBT terminalide kaudu sõidutataks. Eelmise aasta jaanuaris palus Akron Venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumilt ettevõtte ja valdkonna toetamist vormis, et lubataks taastada väetisekoormate saatmine Eesti sadamatesse. Pärast seda lõppeski Eesti suunaliste vagunite "defitsiit" ja raudtee "remont", millega Venemaa oli ametlikult põhjendanud Venemaa transiidi kadumist Eestist.
    Viimasel kahel aastal on väetise vedu Tallinna sadama kaudu kasvanud 80% aastas. Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp kinnitab, et suurimaks vedajaks on DBT. "Mõistetavalt soovib Akron, kui üks terminali omanikest, eksportida võimalikult palju kaupa temale kuuluva terminali kaudu," ütleb Ratassepp ning lisab, et DBT veomaht oli juba aastal 2005 ligikaudu 2,1 miljonit tonni, seega on 2 miljoni tonnine veomaht igati reaalne ka tulevikus.
    DBT juhile ja endisele omanikule Vladimir Volohhonskile võib juba lähitulevikus saada DBTst suuremaks äriks tegutsemine Sillamäe sadamas, kuhu rajati koos Akroniga samuti terminal.
    Sillamäel mineraalväetiste terminali avanud ASi BCT omanik on 85%ga Akron ja 12,5% kuulub Vladimir Volohhonskile. 2010. aasta lõpuks loodab firma saavutada 412 miljoni kroonise käibe ja 109 miljoni kroonise puhaskasumi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.