Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Endiselt särav Gary Brooker rõõmustas Eesti publikut
Möödunud nädalal Tallinnas kontserdi andnud Procol Harum esitas bändi kullafondi kuuluvaid laule, pannes publiku äratundmisrõõmust rõkkama.
Rohkem kui 40 aastat tagasi (1967) moodustatud Procol Harumit, mida on peetud üheks alusepanijaks progressiivrokile, soojendas meie oma ansambel Fix.
Eesotsas Silvi Vraidiga kaheksa laulu ette kandnud Fix oli enda sõnul soojendusesinejana ansambli jaoks ebaharilikus situatsioonis, ent teatraalseid aspekte sisaldava kavaga valmistati kuulajad humoorikalt kontserdiks ette.
Pärast väikest vaheaega astusid lavale muhedad britid, läbisegi rokimeestele traditsioonilistes mustades T-särkides ja korralikes pintsakutes.
Ette kanti sellised bändi kullavaramusse kuuluvad lood nagu "A whiter shade of pale", "Conquistador", "Grand hotel", "Homburg" jne. Nokia kontserdisaal pole oma 1830 kohaga sääraseks üritusega küll ehk liiga suur, ent mõnigi intiimsem lugu oleks suitsuses baarinurgas laual põleva küünla valguses veelgi nauditavam olnud.
Nokia on viisakaid kontserdielamusi pakkuv koht, mis jätab osalejad ilma võimalusest lava ees näppu visata või laulu saatel jalga keerutada, ent see ei seganud ei minu kõrval istunud soliidsel vanaproual ega teistelgi nautijatel lauludele kaasa huilgamast-vilistamast ega laulja küsimustele vastuseid hõikamast. Üldiselt koosneski publik üle keskea jõudnud inimestest.
Gary Brooker tunnistas, et võrreldes 1990ndatega, kui bänd esimest korda Eestis käis, on Tallinn palju muutunud. Oskuslikult sidus vanameister lugude sissejuhatused tähelepanekute ja küsimustega kohaliku elu kohta. Nii nostalgitses Brooker kaheksakümnendatel Ida-Euroopas tehtud tuuride teemal ning päris, mida Eestis toodetakse ja mida innovaatilist oleme loonud. Selle peale vastas publik uhkelt, et meie tehtud on Skype. "Well done," lausus esialgu umbuskliku ilmega Brooker lõpuks tunnustavalt.
Püsti seistes aplodeeriv publik suutis vanameistri ja bändi tagasi meelitada ka kaheks lisalooks, mispeale Eesti kuulajaskond tunnistati väga heaks, ent pea kaks tundi kestnud kontsert lõppenuks.