Kas vaid dollar ongi jäänud?

Võlakriiside keeristesse sattunud Euroopa ning potentsiaalne sõda Aasias on investorite silmis kasvatanud "vana hea" dollari väärtust.

Euroopas oli läinud nädal investorite jaoks raske, sest aktsiaturud tegid läbi viimase kaheksa nädala suurima kukkumise. Võrdlusindeks Stoxx 600 kukkus nädalaga 1,1%, langejate rivi juhtisid pangad ja kindlustusandjad. Bank of Ireland kukkus 45%, Banco Santander 12% ja BNP Paribas 8,5%.

Sellise massilise müümislaviini on tekitanud Iirimaa võlakriis ja spekulatsioon, et Portugal ja Hispaania on abivajajate nimekirjas kohe järgmised. See on jälje jätnud ka Euroopa ühisvaluutale, mis läinud nädalaga kukkus ca 3,6%. Lisaks on lahvatanud kriis toonud Euroopa aktsiaturud novembri alguses saavutatud poolaasta rekordtasemetest omajagu allapoole.

Teine oluline sündmus toimus läinud nädalal Korea poolsaarel, kus Põhja-Korea tulistas lõunanaabrit, tappes rünnaku käigus neli inimest. See oli esimene kord pärast 1950ndatel toimunud Korea sõda, kui Põhja-Korea pommitas Lõuna-Koread.

Selle tagajärjel kukkus Lõuna-Korea Kospi indeks nädalaga 2,2% ning Põhja-Korea uute ähvarduste taustal on investorid mõistagi hirmunud, et puhkev sõda võib kogu regiooni turud müügikeerisesse paisata.

Aga mis siis investoritele järele on jäänud, kui kolmest suurest valuutast (dollar, euro, jeen) kahel on tõsised probleemid? Eks ikka "vana hea" dollar. Vaatamata palju räägitud USA nõrgast ja võlaga koormatud majandusest on juhuste kokkulangemise tulemusel osutunud just ameeriklaste valuuta praegu kõige turvalisemaks.

Aga mis saab edasi? Lähemas tulevikus ennustan dollari tugevnemise jätkumist. On selge, et Euroopas võidakse küll Iirimaa probleemid ära lahendada, kuid kaks riiki on oma muredega kohe järjekorras ja see võtab paratamatult aega.

Aasias on veidi keerulisemad lood. Nimelt on seal kõik kaardid Põhja-Korea käes ja selle riiki käike on juba raske ette ennustada.

Seega jääbki üle vaid USA, kel on mõistagi omad probleemid, kuid need ei ole niivõrd ajatundlikud.