Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teise sordi kliendid

    Kui Taavi Kõosaar Rootsi IT-ettevõttesse süsteemiarhitektiks tööle tuli, soovis ta seal ka kohe pangaarvet avada, et mitte kaotada raha valuuta konverteerimise ja rahvusvaheliste ülekandetasude pealt ning et palk välismaise tööandja kontolt laekuks lihtsamini ja kiiremini.
    Kõosaar on Eestis Nordea klient ja valis ka seal tuttava panga, lootes, et ülekanded on sama panga eri riikide harude vahel lihtsamad ja talle kui varasemale kliendile konto avamine kiirem. "See osutus aga märgatavalt keerukamaks, kui oleksin osanud ELi kodanikuna ELi liikmesriigis oodata," meenutab Kõosaar.
    Nimelt on kogu Rootsi pangandussüsteem üles ehitatud eeldusele, et konto avaja on ka sama riigi maksumaksja ehk et tal on olemas Rootsi sotsiaalkindlustusnumber. Selle eelduseks omakorda on Rootsis pikemaajaline töötamine või õppimine.
    Numbrist aga igas pangas ei piisa: et number selle omanikuga kokku viia, küsib osa panku sellele lisaks Rootsi ID-kaarti. Teisi Euroopa Liidus kasutusel olevaid isikut tõendavaid dokumente ei aktsepteerita.
    Kõosaarel Rootsi isikutunnistust ei olnud, sest selle taotlemine oleks eeldanud omakorda ka Eesti passi uuendamist. Rootsi pankades on aga kasutusel ka teine, eestlaste jaoks küllaltki tundmatu identifitseerimisviis. On vaja leida Rootsi ID-kaardiga inimene, kes sind käendab ehk tõendab sinu isikusamasust Eesti dokumendiga.
    Kõosaar paluski abi oma tööandjalt. "Seega ühel lõunaajal veetsime umbes pool tundi ettevõtte juhiga pangas selleks, et ta saaks oma Rootsi ID-kaarti näidata ning öelda, et tema on ettevõtte juht ja mina olen Taavi Kõosaar ning mulle kuulub antud Rootsi isikukood. Pank pani info kirja ja sealt läks asjaajamine juba ludinal edasi."
    "Kui mul on konto samas pangas Eestis, siis ei peaks ju olema ülemäära raske kontrollida mu ajalugu antud pangas ja selle põhjal teha otsuseid või eelistusi," ütleb Kõosaar. "Praegu ei tea Rootsi Nordea küll midagi Eesti Nordea klientidest, nagu polekski nad samas grupis. Ainukene eelis on ülekannetes - need on odavamad ja kiiremad."
    Kõosaare kogemus on vaid üks näidetest, kuidas välismaalt Rootsi tulnu dokumente pangas ei aktsepteerita ning varasem kliendisuhe ei oma panga jaoks mingit tähtsust.
    Äripäevaga rääkinud Swedbanki kliendid on kogenud ühe panga sees täiesti erinevat klientide kohtlemise poliitikat: ühel juhul avati arve ilma Rootsi isikukoodi või isikutunnistust nõudmata, teisel juhul oli eelduseks kood, kolmandal juhul koodist ei piisanud, vaid nõuti Rootsi ID-kaarti. Ka üks Äripäevaga rääkinud Rootsis tegutsev ettevõtja ütleb, et sageli koheldakse välismaalt tulnuid pangaametniku suva järgi.
    Asjaolu, et Rootsis arve avamine käib siiski reeglina kohaliku sotsiaalkindlustusnumbri alusel, teeb välismaise taustaga ettevõtjatele vältimatuks oma inimese Rootsis, kellel see kood olemas on.
    Eelmisel suvel avas Stockholmis Eesti sepistoodete poe Rootsi äriühing Smidesboden Sverige AB, mille enamusaktsionär on Eesti äriühing Rossi Sepaäri OÜ. Firma teine omanik Monika Sori, kes tuli osaliselt Rootsi elama eelmisel aastal, meenutab situatsiooni, kus temal veel nõutavat numbrit polnud, kuid aktsiakapitali ülekandmiseks oli vaja Rootsi ettevõttele arve avada.
    "Selleks tegi mulle pank fiktiivse isikukoodi ja kuni selle ajani, kuni mul päris koodi ei olnud, käis kogu asjaajamine, ka ülekannete tegemine, pangas kohapeal kliendihalduri kaudu."
    Seejärel seisis ettevõte aga uue probleemi ees, mis kestab tänaseni. Kuna Rootsi firma kuulub Eesti firmale, kelle esindajad Rootsi elama ei plaani tulla ja kellel pole seetõttu ka kohalikku sotsiaalkindlustusnumbrit, siis puudub neil ka ligipääs ettevõte internetipangale. Nimelt nõuab sinna sisselogimine sedasama koodi.
    "Praegu on nii, et Eesti omanik helistab ja küsib, mis meil seal konto peal toimub ja mina siis ütlen või saadan väljavõtteid," selgitab Sori ja lisab, et mõni pahatahtlik äripartner võiks sellist olukorda kurjasti ära kasutada.
    Eelmise nädala alguses teatas Swedbank Sorile, et Eestis elavatele firma esindajatele luuakse fiktiivne isikukood, mille abil peaksid nad ettevõtte arvele ligi pääsema. Sori on aga skeptiline, kas probleem ka tegelikult laheneb, sest korra on pank juba olukorda lahendada püüdnud, kuid edutult.
    "Euroopa Liidu kodanike võrdsest kohtlemisest ning Eesti dokumentide aktsepteerimisest on asi kaugel," ütleb paariaastase Rootsi tegutsemise kogemusega eestlasest ettevõtja, kes eelistab jääda anonüümseks.
    "Pigem peab eestlane tõestama oma süütust ning leidma võimaluse Rootsi rahvastikuregistrisse pääseda," lisab ta.
    Kõigi Rootsi suuremate pankadega asju ajanud ettevõtja kogemuse põhjal võib pelgalt fakt, et tegemist on Eesti ettevõttega, pangaametnikud ärevaks muuta.
    "SEBs konto avamisel ja välisomandis olemisest kuuldes suunati meid mitteresidentide osakonda, kus aga konto avamisest ilma põhjendusi toomata keelduti," meenutab ta.
    "Esitasime oma emafirma Eesti kliendihalduri kirjad meie usaldusväärsuse kohta Eestis nii äri- kui ka erakliendina, kuid Eestist tulevad paberid pole Rootsi otsuste puhul olulised," rääkis ettevõtja.
    "Hiljem sammusin samasse panka Rootsi ID-kaardiga ja rootsi keeles rääkides ning pangakontori teller avas konto samal päeval," võrdles ta oma kogemusi.
    Sellega lugu aga ei lõppenud: hiljem samas pangas ettevõtte krediidivõimalusi arutades leidsid pangaametnikud hoopis, et tegemist on siiski ebasobiva kliendiga ja konto tuleks tegelikult sulgeda, mida ka tehti.
    Ettevõtja ütleb, et pankade ülemere ehk grupisisene suhtlus on null ja võimalus toetuda oma teise riigi kliendiajaloole puudub.
    "Neil on lihtne toetuda Euroopa Liidu ning vastava siseriikliku rahapesu ja terrorismi tõkestamise alasele seadusandlusele, see tähendab, et tegelikult on pankasid raske vastutama panna (ettevõtte - toim) majandustegevuse raskendamises," oli ettevõtja pahane.
    Õigus klienti valida on tema sõnul aga eestlasele arusaamatu kontseptsioon.
    Lisaks Rootsile on eestlastel keeruline saada pangakliendiks ka Lätis, Leedus või Soomes.
    Lätti ja Leetu tööstuskemikaale müüva ZEP Eesti OÜ tehniline direktor Ain Põder ütles, et nende ettevõte neis riikides pangaarvet avanud ei ole, kuna filiaali neil Lätis ja Leedus ei ole ning majanduslikult poleks Lätis arveldamine ka mõistlik.
    Küll on Põder aga eraisikuna püüdnud avada arvet mitmes Läti pangas - ka Swedbankis, kus ta Eestis arveldab. "Tuli vastata üksikasjalikele küsimustele ja uuriti pisiasju. Nad kartsid vist rahapesu," räägib Põder.
    "Täitsin kõik dokumendid ära, nüüd on poolteist aastat mööda läinud, aga kõikidest pankadest pole vastuseid saanudki." Swedbankist aga soovitati sama panga Eesti kaarti ja arvet edasi kasutada.
    "Mind see selles mõttes ei häiri, et pangakaart maksab igal pool ja sama saab muide öelda ka kütusekaartide kohta. Aga milleks maksta lattide eest kroonides, kui võiks kohe otse maksta. Pank on nagu riik riigis, teenuste pealt võtavad nad erinevaid tasusid, nagu konverteerimistasu, ja pikas perspektiivis võib see päris kulukas olla."
    Ka Põder märgib, et osas Läti pankades, nagu näiteks DnB Nord Banka ja Latvijas Banka, ei taheta tunnistada ID-kaarti isikuttõendava dokumendina. "Kui meie jaoks on pass reisidokument ja isikut saab tõendada isegi autojuhiloaga, siis seal sobib vaid pass. Teenindajad ei teadnudki, mis see ID-kaart on."
    Ka teised Lätis tegutsevad Eesti ettevõtjad kinnitavad, et seal tuleb pangas n-ö nullist alustada hoolimata sellest, et ollakse sama panga klient Eestis.
    Samas on ASi Prisma Peremarketi töölähetusega Lätis viibival Ülle Kämbrel olnud vaid positiivsed kokkupuuted Läti pangandusega. Kämbre valis Lätis panga, mis on esindatud ka Eestis. See küll asjaajamise käiku tema sõnul ei kiirendanud, kuid panga tööpõhimõtted olid talle tuttavad. Arve avamisel oli talle abiks ka tööandja.
    Erinevalt Rootsist aktsepteerivad Lätis pangad ka Eesti isikut tõendavat dokumenti. Kuid nagu Põhjamaadeski, nõuti Kämbrelt kohaliku riigi ID-koodi, mis väljastatakse migratsiooniametis tööloa alusel. Samuti on vajalik sissekirjutus Lätti.
    Ehitusfirma OÜ Graulain omanik Ants Grauberg meenutab, et neil tuli hiljuti Soomes teha üks suurem töö, mille peatöövõtja nõudmine oli, et alltöövõtjal oleks Soomes pangakonto, sealhulgas ka alltöövõtja töötajatel.
    "Nõudmine oli ja pangakontot oleks nagu pidanud avada saama, aga keegi justkui ei osanud seda teha," rääkis Grauberg.
    Lappeenranta Nordea kontoris küsiti ettevõtte dokumente ja paluti järgmisel päeval tagasi tulla. Kui Grauberg panka tagasi läks, teatas teenindaja, et ta ei teagi, kuidas välismaisele ettevõttele arve avamine käib - vist peakontori kaudu.
    "Me ei hakanud seepärast mitmesaja kilomeetri kaugusele Helsingisse minema ja püüdsime bürokraatiast pääseda. Lisaks saime teada, et arve avatakse alles kuue kuu jooksul, aga meie tööd kestsid kaks kuud," rääkis ta veidrast olukorrast.
    Mõni kuu Soomes töötanud eestlanna vajas tööandja nõudmisel kontot Soome pangas ja pöördus tuttava soovitusel Nordea panka.
    Pangas tuli tal käia kahel korral - esimesel päeval saadeti naine minema, kuna ta ei olnud aega kinni pannud. "Esimesel päeval öeldi mulle, et laekuma peab kolme kuu palk, enne kui saan netipanga tunnused. Teisel päeval öeldi, et kahe," meenutab ta vastaka info jagamist. "Ja ainult palgatulu annab õiguse kasutada internetipanka."
    Nagu Rootsiski, ei sobinud ka Soomes pangale kooslus Soome riigi isikukoodist ja Eesti passist. "Arve ma siiski avada sain, aga nad andsid mulle eraldi koodi, mis kehtib nendega asjaajamisel seni, kuni ma peaksin Soome passi või ID-kaardi saama."
    Pank küsis ka töölepingut. "Kogu nende suhtumisest jäi väga halb mulje. Näiteks teenindaja korrutas, et tal on väga kiire - 10 minuti pärast tuleb klient. Aga kes siis mina olin?"
    Eva Odefalk, SEB pressiesindaja Rootsis
    Vastavalt rahapesu vastasele seadustele on meil vaja teada ja aru saada meie klientide vajadustest. Seega kui isik või ettevõte tahab avada arvet, on oluline, et ta suudab selgitada, miks tal on arvet vaja ja mis on pangasuhte loomise eesmärk. See, kas tegemist on juba SEB Eesti kliendiga, ei ole oluline.
    Anna Sundblad, Swedbanki grupi pressiesindaja
    Teises riigis registreeritud ettevõtete jaoks oleme asutanud sisemise võrgustiku, mis juhib välismaiste ettevõtete Rootsis tegutsemise protsessi ka siis, kui sa juba oled mõne meie teise turu klient. Võrgustik töötab AML-direktiivi ja Rootsi seaduste järgi, mis nõuavad, et klient vastaks teatud küsimustikule.
    On õige, et ettevõttel peab olema siinne registreerimisnumber ja eraisikul sotsiaalkindlustusnumber, kui tahetakse Rootsi pangas kontot avada. Siiski on välismaisel ettevõttel või eraisikul võimalik avada arve ka hoolimata sellest, et neil seda numbrit ei ole. Sellisel juhul peab ettevõte läbi tegema meie võrgustikus ettenähtud protsessid ja eraisikul tuleb näidata kehtivad isikut tõendavat dokumenti, näiteks päritolumaa passi.
    Rootsi Swedbankil on klientideks paljud välismaised tudengeid, kes on end oma riigi passiga identifitseerinud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Teflonametnik, kel jäigi vastutus võtmata
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ain Valdmanni laadsete ametnike järgi paistab välja, et linnavõimu juures on midagi hämarat. Ärme unusta seda ka nüüd, mil konkreetselt tema töölt lahkub, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ELMO näeb enda kaugjuhitaval tehnoloogial rakendust ka sõjatööstuses
ELMO Rendi aktsionäride koosolekul teatati mitmest plaanist, mis lähiajal ellu viiakse. Nende seas on nii raha kaasamine, uus äpp kui ka kaugjuhitava tehnoloogia tänavatele toomine.
ELMO Rendi aktsionäride koosolekul teatati mitmest plaanist, mis lähiajal ellu viiakse. Nende seas on nii raha kaasamine, uus äpp kui ka kaugjuhitava tehnoloogia tänavatele toomine.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Kiirhinnang: maksuvaba tulu tõstmine jätaks inimeste rahakotti 100 lisamiljonit Kulu eelarvele umbes 80 miljonit
Maksuvaba miinimumi tõstmine praegu kehtiva töötasu alammäärani jätaks tulusaajatele kätte praegusega võrreldes umbes 100 miljonit eurot rohkem, hindab rahandusministeerium.
Maksuvaba miinimumi tõstmine praegu kehtiva töötasu alammäärani jätaks tulusaajatele kätte praegusega võrreldes umbes 100 miljonit eurot rohkem, hindab rahandusministeerium.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.