Ettevõtted rikkusid rohkem reegleid

Nendel juhtudel oli peamiselt tegemist olukordadega, kus töötajad ei kasutanud oma tööd tehes isikukaitsevahendeid või töövahendi ohutust tagavad seadised ei vastanud nõuetele.

Nõuete täitmata jätmise eest hoiatati ettevõtteid III kvartalis sunnirahaga 184 korral, kogusummas 623 300 krooni. Trahve määrati töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 36 korral, summas 112 700 krooni.

Töövaidluskomisjonidele esitati käesoleva aasta III kvartalis 812 avaldust, mis on ligi  600 avalduse võrra vähem kui 2009. aasta samal perioodil. Võrreldes 2010 aasta II kvartaliga on töövaidluste arv vähenenud 13% võrra ning võrreldes eelmise aasta III kvartaliga on esitatud tervelt 42% vähem avaldusi.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul moodustasid sarnaselt eelnevatele perioodidele ka kolmandas kvartalis esitatud nõuetest lõviosa rahalised nõuded. „Iga teise töötaja esitatud avalduses nõuti töötamise ajal maksmata töötasu, iga kolmandas avalduses nõudis töötaja töölepingu lõppemisega sissenõutavaks muutunud summasid. Iga viies avaldus sisaldas maksmata puhkusetasu nõuet. Kuigi töövaidlusavalduste arv on sel aastal iga kvartaliga vähenenud, on rahaliste nõuete osakaal nõuete üldarvust püsinud stabiilsena, moodustades 65% kõikidest nõuetest,“ selgitas Siitam III kvartalis ilmnenud tendentse.

Tööinspektor-juristid teostasid töösuhetealast järelvalvet 2010.a III kvartalis 185 erinevas ettevõttes, kus kokku tuvastati 360 töösuhetealast rikkumist, millest suure osa moodustasid olukorrad, kus tööandja ei olnud töötajat töötingimustest teavitanud. Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrollimisel ilmnesid peamiste vigadena igapäevase puhkeaja nõuete rikkumine ning puhkeaja kasutamata jätmine peale 4, 5 tunnist sõiduaega.

Tööinspektsiooni üleriigilisele juristi infotelefonile 640 6000 helistanud inimesed tundsid huvi peamiselt selle kohta, kuidas toimida töölepingu ülesütlemise korral, kuidas arvutada keskmist töötasu ning suvekuudele omaselt küsiti tavapärasest rohkem ka alaealiste töölevõtmise kohta. Infotelefonile tehti III kvartalis 15 145 kõnet.

Tööinspektsioonile teatati III kvartalis 793 tööõnnetusest, millest 569 olid kerged ning 118 raske vigastusega lõppenud õnnetused. Võrreldes 2009. aasta sama perioodiga on tööõnnetuste arv kasvanud puidutööstuses, metallitööstuses ning mööbli tootmises.

Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli käesoleva aasta III kvartalis 9, millest 5 toimusid Eestis ning 4 välismaal, teatas tööinspektsioon.

Töötervishoiu ja tööohutuse inspektorid külastasid III kvartalis 983 erinevat ettevõtet. Sarnaselt käesoleva aasta esimese kahe kvartaliga pidasid inspektorid ka III kvartalis tehtud kontrollimiste põhjal heaks või pigem heaks tööaja korraldust ettevõtetes.

Samuti on heade või pigem heade tulemustega hinnatud ka sisekliima parandamiseks rakendatud meetmeid.

Probleemkohtadeks ettevõtetes III kvartali tulemuste põhjal on puudulik töötajate juhendamine ja väljaõpe ning tõsiasi, et 45% kontrollitud ettevõtetest puudusid töökeskkonna eest vastutavad isikud – töökeskkonnaspetsialistid ja –volinikud.

Võrreldes 2009.a III kvartaliga on positiivsemalt hinnatud ettevõtetes tegevusi seoses kukkumisohu ennetamisega, müra ja vibratsiooni vähendamisega, raskuste käsitsi teisaldamisega, töötajate väljaõppe ja juhendamisega ning tervisekontrolli korraldusega. Samuti on võrreldes 2009.a III kvartaliga olnud rohkem neid ettevõtteid, kus juba esmase kontrolli käigus hinnati ettevõtete töökeskkonna ohutegurid või tööandja tegevus kohe heaks (51% ettevõtetest).

„Heade hinnangute osakaalu suurenemine ennekõike pigem heade hinnangute arvelt näitab, et ettevõtetes on enam tegeldud töökeskkonnaalaste tegevuste lõpuniviimisega,“ rääkis tööinspektsiooni töökeskkonnaosakonna juhataja Rein Reisberg. „Kui mingi teemaga on põhjalikult tegeletud, siis olukord heaks tavaliselt jääbki. Üks kord ja korralikult tegemine on loodetavasti parem nii tööandja kui töötaja jaoks,“ märkis Reisberg.