19. detsember 2010 kell 21:00

Liisingus mažoorsed toonid

Nagu mitmes teises valdkonnas, on ka liisingusektoris toimumas toonivahetus. Minoorsete helide kõrval on üha enam kostuma hakanud ka mažoorsed. Tulevaks aastaks ennustamegi liisinguturu uusmüügi kasvu 25-30%.

Kriis mõjutas liisinguturgu väga otseselt, vähenesid nii ettevõtete investeeringud kui ka eraisikute tarbimine. Kuigi investeerimist jätkasid üksikud tugevamad ettevõtted ja samuti Euroopa Liidu toetustega seotud projektid, on tagasivaates üldpilt kahele viimasele aastale karm. Selle ajaga on liisinguturg tervikuna langenud 37,2% ehk 15,4 miljardit krooni. Kui 2009. aasta alguses oli turumaht 41,4 miljardit, siis selle aasta lõpus peaks see jõudma 26 miljardi kroonini.

Lisaks tarbimise ja investeeringute kokkukuivamisele on languses oma osa ka asjaolul, et kaks suurimat liisingfirmat Swedbank Liising ja SEB Liising viisid kontserni suuniste tõttu uute krediitide väljastamise miinimumini. See omakorda tähendas, et raha pakkumine vähenes 60-70%. Kuna liisingufirmade tooted ja portfell on keskmiselt kuni kolme aasta pikkused, siis tähendas raha pakkumise ja nõudluse kokkutõmbumine kiiret liisinguportfellide mahu ja tulude langust.

Toodetest oli kriisis üks suuremaid kannatajaid käibekapitali finantseerimiseks mõeldud faktooring. Kriisi puhkedes tekkinud kõrgendatud krediidiriskide tõttu Balti regioonis peatasid suured rahvusvahelised kindlustusseltsid (Atradius, Euler Hermes, Cofidis) krediidikindlustuslimiitide väljastamise siinsete ettevõtete võimalike maksevõimetuste tagatiseks. See tähendas sadade miljonite kroonide ulatuses faktooringlepingute lõpetamist ja teenuse pakkumise olulist kahanemist.

Tagantjärele saab tõdeda, et kriisis võitsid eelkõige need liisingufirmad, kes käitusid tasakaalukalt ja jätkusuutlikult. Kes ei lõiganud igaks juhuks ära ühtegi tootepakkumist ega sulgenud päevapealt klientide krediidiliine. Võitsid need, kel oli juba enne kriisi paigas väga hea riskijuhtimine, mis lubas majandusliku madalseisu ajal liisingufirmadel oma klientide krediitide finantseerimiseks raha kaasata.

Kindlasti olid võitjad ka liisingufirmad, kes pidasid silmas eelkõige pikaajalisi ja vastastikku kasulikke kliendisuhteid. Turupositsiooni parandamisel osutus kasulikuks regionaalne kaetus ja koostöö ühe grupi eri maade liisingufirmade vahel. Eelkõige on need seni Eesti turul väikeseks peetud ettevõtted.

Seevastu enamik suuri on turuosa kaotanud. Praegu on liisinguportfelli jäägi alusel turul neli liidrit - Swedbank Liising 38%, SEB Liising 23%, Nordea Liising 20% ja Sampo Liising 10%. Seejuures turuosa oleme neist suutnud võita vaid meie, ülejäänute turuosa on oluliselt kahanenud.

Aastaks 2011 prognoosime liisinguturu aktiivset taastumist. Seda nii ettevõtete investeeringute kui ka eratarbimise puhul. Ennustame liisinguturu uusmüügi kasvu vahemikus 25-30%, mis peaks tähendama, et uusi liisingkrediite väljastatakse mahus ligi 8,5 miljardit krooni. Ennustame ka liisinguportfelli languse peatumist aasta lõpuks.

Sellel taustal prognoosime konkurentsi tihenemist, kuna aktiivsete turuosaliste arv kasvab viielt seitsmele. Ette on näha ka seadmete ja tehnika tehaste omanduses olevate liisinguettevõtete elavnemist. Kliendile tähendab see kindlasti valikute laienemist ja ilmselt ka liisingu finantseerimistingimuste paranemist.

Liisingufirmade konkurentsis saadab edu neid, kes suudavad olla aktiivsed, kättesaadavad ning pakuvad lihtsaid, mugavaid ja mõistlike tingimustega liisinguteenuseid.

Autor: Silver Kuus

Hetkel kuum