Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro-ootust täis börsiaasta

    Lõppev aasta on Tallinna börsi jaoks mitmes mõttes eriline olnud ja ehkki sellele pole veel täielikult kriipsu alla tõmmatud, võib 2010. aastast tulla üks börsiajaloo parimaid.

    Aasta 2010 on meeldejääv: selle jooksul kaotas börs oma kaks pikaajalist liiget - Norma ja Eesti Telekomi -, kuid pärast kolme aasta pikkust pausi õnnestus börsil enda rüppe meelitada Premia Foods.
    Tallinna aktsiaturu mängu jälgiv OMXT indeks on aasta algusest tõusnud koguni kahe kolmandiku võrra. Ehkki Tšingis-khaani kaugete järglaste Mongoolia aktsiaturg on ligi 200protsendise tõusuga meist kaugele eest ära jooksnud, annab 60-70protsendine aktsiahindade ralli meile sel aastal tõenäoliselt maailmas väga auväärse neljanda-viienda koha. Ka lõppeva kümnendi arvestuses peaks kohalik aktsiaturg platseeruma maailma esikümnes. Kui minna ajas pikemalt tagasi, siis tänavusest veelgi parem oli 1995. aasta, kui Äripäeva indeks tõusis aastaga koguni 238 protsendi võrra. Suur osa tõusust tehti aga ära enne 3. juunil ametlikult avatud Tallinna börsi.
    Majandusnäitajad toetavadKuigi aasta on olnud närviline, on meeleolud suurtel aktsiaturgudel positiivsed olnud ning sellest on tõenäoliselt võitnud ka Tallinna börs. Siiski pole põhiturgude (USA, Euroopa) keskmiselt 10protsendine ralli olnud meie aktsiahindade lennukuse peamine tõukejõud.
    2010. aasta rallit võib pidada nii euroralliks kui ka aplausiks majanduse kiirele kohanemisele. Oleme ju eelmise aasta 14protsendist majanduslangust asendamas ligi 4protsendise majanduskasvuga.
    Euro-ootuse kõrval aitasid kaudselt tõusu toetada ka Eesti Telekomi ja Norma börsilt kadumine, kuna stabiilsete dividendiaktsiate aastane tõus poleks tõenäoliselt kuidagi 70 protsendi lähedale ulatunud.
    Samas võis neist vabanenud rahahulk liikuda osaliselt tagasi Tallinna börsile, ehkki stabiilsust ja dividende taga ajavatele investoritele pole Tallinna börsil kahjuks enam suurt midagi pakkuda. On küll Tallinna Vesi, kuid monopolide ohjamise seaduse väljakuulutamine on hoidnud viimased pool aastat nende aktsiat piltlikult öeldes vee all.
    Ehkki veefirma kuldas sel aastal investorid erakorraliselt suurte dividendidega üle (25 krooni aktsia kohta), on ka seda arvesse võttes ettevõte investorite rikkust kümnendiku võrra vähendanud. Samuti on vee hinda pärssinud selle tulevikku puudutav segadus.
    Aasta esimeses pooles ootasid väikeinvestorid pingsalt tühja augu täitmist börsil Eesti Energia aktsiatega, kuid IRLi hääl eesotsas Juhan Partsiga jäi reformaritele alla.
    Premia tulek täitis auguÕnneks suutis koha täita Premia Foods. Hitti aga jäätisetootmisega kuulsust võitnud firmast sel aastal börsil paraku ei saanud.
    Kes siis turgu vedasid? Üle ega ümber ei saa minna pesutootjast Silvano FG, mis Valgevene ja Venemaa majanduse taastumise taustal sel aastal heasse kasumisse pööras. Nõrk polnud ka ülejäänud mainekas börsikaader (Tallink, Olympic EG, Merko Ehitus, Tallinna Kaubamaja), mis näitasid ühtlast 70-100protsendist kasvu.
    Autor: Raivo Sormunen, Anne Oja
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.