• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro-ootust täis börsiaasta

    Lõppev aasta on Tallinna börsi jaoks mitmes mõttes eriline olnud ja ehkki sellele pole veel täielikult kriipsu alla tõmmatud, võib 2010. aastast tulla üks börsiajaloo parimaid.

    Aasta 2010 on meeldejääv: selle jooksul kaotas börs oma kaks pikaajalist liiget - Norma ja Eesti Telekomi -, kuid pärast kolme aasta pikkust pausi õnnestus börsil enda rüppe meelitada Premia Foods.
    Tallinna aktsiaturu mängu jälgiv OMXT indeks on aasta algusest tõusnud koguni kahe kolmandiku võrra. Ehkki Tšingis-khaani kaugete järglaste Mongoolia aktsiaturg on ligi 200protsendise tõusuga meist kaugele eest ära jooksnud, annab 60-70protsendine aktsiahindade ralli meile sel aastal tõenäoliselt maailmas väga auväärse neljanda-viienda koha. Ka lõppeva kümnendi arvestuses peaks kohalik aktsiaturg platseeruma maailma esikümnes. Kui minna ajas pikemalt tagasi, siis tänavusest veelgi parem oli 1995. aasta, kui Äripäeva indeks tõusis aastaga koguni 238 protsendi võrra. Suur osa tõusust tehti aga ära enne 3. juunil ametlikult avatud Tallinna börsi.
    Majandusnäitajad toetavadKuigi aasta on olnud närviline, on meeleolud suurtel aktsiaturgudel positiivsed olnud ning sellest on tõenäoliselt võitnud ka Tallinna börs. Siiski pole põhiturgude (USA, Euroopa) keskmiselt 10protsendine ralli olnud meie aktsiahindade lennukuse peamine tõukejõud.
    2010. aasta rallit võib pidada nii euroralliks kui ka aplausiks majanduse kiirele kohanemisele. Oleme ju eelmise aasta 14protsendist majanduslangust asendamas ligi 4protsendise majanduskasvuga.
    Euro-ootuse kõrval aitasid kaudselt tõusu toetada ka Eesti Telekomi ja Norma börsilt kadumine, kuna stabiilsete dividendiaktsiate aastane tõus poleks tõenäoliselt kuidagi 70 protsendi lähedale ulatunud.
    Samas võis neist vabanenud rahahulk liikuda osaliselt tagasi Tallinna börsile, ehkki stabiilsust ja dividende taga ajavatele investoritele pole Tallinna börsil kahjuks enam suurt midagi pakkuda. On küll Tallinna Vesi, kuid monopolide ohjamise seaduse väljakuulutamine on hoidnud viimased pool aastat nende aktsiat piltlikult öeldes vee all.
    Ehkki veefirma kuldas sel aastal investorid erakorraliselt suurte dividendidega üle (25 krooni aktsia kohta), on ka seda arvesse võttes ettevõte investorite rikkust kümnendiku võrra vähendanud. Samuti on vee hinda pärssinud selle tulevikku puudutav segadus.
    Aasta esimeses pooles ootasid väikeinvestorid pingsalt tühja augu täitmist börsil Eesti Energia aktsiatega, kuid IRLi hääl eesotsas Juhan Partsiga jäi reformaritele alla.
    Premia tulek täitis auguÕnneks suutis koha täita Premia Foods. Hitti aga jäätisetootmisega kuulsust võitnud firmast sel aastal börsil paraku ei saanud.
    Kes siis turgu vedasid? Üle ega ümber ei saa minna pesutootjast Silvano FG, mis Valgevene ja Venemaa majanduse taastumise taustal sel aastal heasse kasumisse pööras. Nõrk polnud ka ülejäänud mainekas börsikaader (Tallink, Olympic EG, Merko Ehitus, Tallinna Kaubamaja), mis näitasid ühtlast 70-100protsendist kasvu.
    Autor: Raivo Sormunen, Anne Oja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).