Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enne tulistatakse, siis uuritakse
Ilmselt aegade suurima Eestis avastatud kartellikahtlustuse on saanud metsaveofirmad ning nende omanikud.
Konkurentsiamet ja prokuratuur lõpetasid tänavu märtsis kartellikuriteo uurimise ja esitasid kahtlustuse 8 eraisikule ja 9 firmale. Kahtlustuse järgi sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni. Kartellikütid juhtis 2008. aasta oktoobris värsketele jälgedele RMK juht Aigar Kallas.
Ettevõtjaid teeb konkurentsiameti ja riigiprokuratuuri kartellirindel müttamine ettevaatlikuks.
Selle aasta 23. novembri ringkonnakohtu otsusega on KPK Teedeehitus ja selle endine juhatuse liige Kaupo Kaljuvee igasugustest kartellisüüdistustest vabad.
Kaljuvee rääkis detsembri alguses Äripäevale, et õiglase konkurentsi hoidmine on konkurentsiameti töö, kuid amet ja uurimisorganid peaks arvestama, kui lihtsalt algatatud ja venima jäänud uurimine võib hävitada turuosalise ja seetõttu hoopis konkurentsiolukorda halvendada. Tema sõnul olukorra teeb groteskseks tõsiasi, et KPK Teedeehituse pakutud hind oli riigihankel ligi kümnendiku odavam KPK eemaldamise järel hanke võitnud pakkujast.
Premia Tallinna Külmhoone ASi juhataja Kuldar Leis soovitab ametil esmalt olukorra ja kahtlustuse taust selgeks teha ja alles siis nn tulistada.
"Praegu on tihti vastupidi olnud," lisas ta ning küsis, miks muidu tekkis päevapealt leivakartelli süüdistus või ka piimakartell.
Autor: Kadri Paas, Anne Oja
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.