Eesti ratturid takerdavad ELi sanktsioone Süüria vastu

Liibanonis pantvangi võetud seitse Eesti ratturit on varjatud põhjus, miks Eesti ei taha toetada Euroopa Liidu sanktsioone Süüria ametnike suhtes, kirjutas väljaanne EUObserver.

Eesti on koos Küprose ja Kreekaga ilmutanud kõige tugevamat vastuseisu Suurbritannia ettepanekule kehtestada valitsusvastastes meeleavaldustes osalenud inimeste massilise tapmise eest viisakeeld Süüria presidendile Bashar al-Assadile ja veel umbes 15 kõrgele ametnikule ning külmutada nende varad.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja eitas sanktsioonide ja pantvangidraama seost, kuid mitme ELi diplomaadi sõnul on just viimane Eesti tõrksuse põhjus.

Läinud nädalal otsustasid ELi riigid kehtestada Süüriale relvamüügikeelu. Samuti keelustati vahendite müük rahvamasside ohjeldamiseks. Suurbritannia esitas aga lisaks nimekirja inimestest, kelle suhtes võiks rakendada täiendavaid sanktsioone, kui valitsev režiim oma käitumist ei muuda.

Kuna vägivald on viimastel päevadel ägenenud, on suurem osa ELi riike valmis Briti nimekirja käiku laskma. Prantsuse diplomaatide sõnul võiks EL vastavaid samme astuda juba selle nädala lõpus. Teise diplomaadi sõnul on seis umbes 25 riiki kahe vastu.

Portugal loobus oma vastasseisust teisipäeval, kuid Küpros ja Kreeka, mis asuvad Süüriale kõige lähemal ja millel on riigiga tihedad ajaloolised ja ärisidemed, väljendavat jätkuvalt „muret“ täiendavate sanktsioonide üle.

Beirutis asuv Süüria opositsiooni aktivist ütles EUObserverile, et ELi relvaembargo on naljaasi, kuid reisimiskeeld paneks al-Assadi juba mõtlema.

„Kui nad lõpetavad pisargaasi müügi, siis ok. Ning Süürias on juba piisavalt relvi, et kogu riigi elanikkond mitu korda maha lasta,“ ütles aktivist. „Süürias peavad kõik teda (al-Assadi) juba kurjategijaks, mis tähendab, et kui ta ei saaks väljapool Süüriat liikuda, kujutaks see endast tõelist survet."