Eesti on humanitaarabi andmist kümnekordistanud

Eesti antav humanitaarabi on viimase viie aasta jooksul suurenenud kümme korda.

Välisminister Urmas Paet rõhutas kohtumisel Euroopa Liidu rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisireageerimise voliniku Kristalina Georgievaga Euroopa Liidu ühise kiire reageerimise olulisust abi osutamisel hädaabiolukorras.

Paeti sõnul soovib Eesti aidata aktiivselt kaasa konfliktidest või katastroofidest räsitud riikide elanike olukorra leevendamisele. „Eesti antav humanitaarabi on viimase viie aasta jooksul suurenenud kümme korda,“ lausus Paet. Käesoleval aastal on Eesti toetanud vägivallas ja kokkupõrgetes kannatanud naisi ja lapsi Elevandiluurannikul, Lõuna-Sudaani põgenikke, lapssõdurite värbamise vastast tegevust Somaalias ning tsunami ja maavärina tagajärjel kannatanud Jaapanit.

Veel kõnelesid Paet ja Georgieva Liibüa humanitaarkriisist. Välisminister Paet märkis, et olukord Liibüas, eriti riigi lääneosas on äärmiselt murettekitav ning rahvusvahelisel üldsusel tuleb aidata Liibüa konfliktis kannatanuid. „Konflikti jätkumine halvendab Liibüa elanike olukorda veelgi, kuna igapäevaeluks vajalikud varud on otsakorral. Liibüal tuleb tagada rahvusvaheliste abiorganisatsioonidele juurdepääs hädasolijateni, et abi jõuaks seda vajajateni,“ lausus Paet. „Liibüa konflikti tõttu tekkinud humanitaarkriis avaldab mõju ka ümberkaudsetele riikidele,“ märkis ta.

Eesti on aidanud Liibüa konflikti tagajärjel kannatanute ja põgenike rasket humanitaarolukorda leevendada Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja Maailma Toiduprogrammi vahendusel.

Üle 800 000 inimese on alates konflikti algusest Liibüast lahkunud. Riigi idaosas on hinnanguliselt ligikaudu 200 000 sisepõgenikku. Maailma Toiduprogrammi teatel võivad Liibüa toiduvarud lõppeda kuue kuni kaheksa nädala jooksul, seda ennekõike idaosas.