Euro reageeris väljamakse viibimisele hommikul kerge nõrgenemisega. Kreeka vajab raha juulis maksmisele tulevate võlakohustuste täitmiseks.
Ministrid teatasid ühtlasi, et on valmis Kreeka jaoks kokku panema täiendava abipaketi. Selle kondikava peaks selguma juulis, kuid juba on teada, et esimest korda osalavad abipaketis ka erasektori investorid, kellelt oodatakse praeguste võlakohustuste väljalunastamise järel uute Kreeka võlakirjade ostmist.
Reutersi allikate sõnul peaks uus abipakett Kreekat n.ö vee peal hoidma 2014. aasta teise pooleni ning küündima ca 120 miljardi euroni. 60 miljardit sellest oleksid uued laenud, 30 miljardit tuleks erasektorist ning 30 miljardit eurot Kreeka riigile kuuluvate varade erastamisest.
Märk sellest, kui suureks ohuks on Kreeka saanud stabiilsusele globaalses finantssüsteemis, oli G7 rahandusminitrite telekonverents sel nädalavahetusel, kus arutati Kreeka võlakriisi.
Pühapäeval palus Kreeka peaminister George Papandreou kreeklastelt uuele kärpekavale toetust. „Kontrollimatu pankroti või rahaliidust lahkumise vahetud tagajärjed oleksid majapidamistele, pankadele ja riigi usaldusväärsusele katastroofilised,“ ütles Papandreou.
Kreeka võla suurus on 340 miljardit eurot, üle 150% riigi SKPst, ning selle kasvu pole pidama saadud. Paljude analüütikute hinnangul ei ole IMFi ja ELi abimudelil edulootust – tõenäoliselt tuleb võlausaldajatel siiski osa laenust maha kanda.