Kreeka pankrot oleks Euroopa pankadele laastav

Juba survestavad Kreekaga seotud hirmud Euroopa finantssektori aktsiaid ning Kreeka, Iirimaa ja Portugali võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind lõi läinud nädalal uusi rekordeid. 

Analüütikute hinnangul võiks stsenaarium Kreeka pankroti järel välja näha järgmiselt: Iirimaa, Portugali, Hispaania ja võib-olla ka Itaalia ja Belgia võlgade refinantseerimise kulud tõusevad järsult, kummutades püüded avaliku sektori defitsiiti vähendada ning survestades ka neid riike oma võlgu restruktureerima. Suure võlakoormaga riikides võivad inimesed hakata pankadest oma raha massiliselt välja võtma, mujal õõnestab pankade kapitali võlgade mahakandmine. Investorid pageksid aktsiaturgudelt ja eurost ning pargiksid oma raha kõige kindlamatesse varadesse. Halvimal juhul halvaks paanika laenuturu sarnasel moel nagu investeerimispanga Lehman Brothers pankroti järel 2008. a septembris.

„Kui me pärast aasta aega kestnud ja tulemusteta lõppenud arutelusid otsustame, et osa võlga tuleb maha kanda, toimub järgmisel hommikul suur „verelaskmine“ Iirimaal, Portugalis ja võib-olla ka teistes riikides,“ ütles UniCredit SpA tegevjuht Federico Ghizzoni.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles läinud nädalal, et Kreeka kriis ei tohi vallandada uut ülemaailmselt finantskriisi. „Me kõik elasime läbi Lehman Brothersi panroti,“ ütles Merkel. „Ma ei taha, et Euroopast uus sarnane oht johtuks. Me ei suudaks pankrotti kontrolli all hoida.“

„Kõige halvem tagajärg Kreeka pankrotist Saksa ja teiste Euroopa riikide pankadele oleks kapitaliturgude ja võlausaldajate ärapöördumine riskist ajal, mil mitmed pangad end alles eelmisest kriisist jalule ajavad,“ ütles agentuuri Fitch analüütik Michael Dawson- Kropf.

Euroopa pankadele on suuremaks riskiks turgude kontrollimatu reaktsioon, mitte niivõrd võimalik kahju Kreeka võlakirjadest, ütles Fitchi tegevjuht James Longsdon.

„Otsene löök Kreeka võlakirjadest, sellega tuleb toime, kuna investoritel on olnud aega valmistuda. Kui aga kriis levib Iirimaale, Portugali ja Hispaaniasse, siis käiks see pankadele juba üle jõu,“ arvas ka Landesbank Berlin Investmenti haldur Lutz Roehmeyer.