• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Panganduses võib olla tulemas kuum suvi

    Maailmamajandus ja ka Eesti on väljunud 2008. aastal alanud finantskriisist. Kahjuks selleks, et rinda pista uue riikide tasandil kummitava võlakriisiga, mis baseerub riikide avaliku sektori finantsdistsipliini puudumisel, suurel eelarvedefitsiidil ja laenukoormusel. See puudutab nii reaalmajandust kui ka pangandust.
    Pangandusele on märksõnadeks usaldusväärsus, tegevuse stabiilsus ja mõnes euroriigis ka jätkusuutlikkus. Ei saa üheselt kinnitada, et panganduses korduvad nn 2008. aasta sündmused, kuid suure tõenäosusega rakenduvad mitmed samad kriisimeetmed, et säilitada raharingluses stabiilsus.
    Euroopa majanduskasvu pidurdub. Pinged paljude suurte euromaade avaliku sektori rahavoogudes, kavandatavad maksutõstmised ja kulude kärped, kõrge võlakoormus ja taas kiiresti kasvav tööpuudus - kõik mõjuvad Euroopa majanduskasvule pidurdavalt. Kui nõudlus toodetele/teenustele langeb ning väheneb ettevõtluskeskkonna ja tarbija kindlus, mõjutab see meie ettevõtlust ja inimesi otseselt. Taas tõuseb fookusesse oskuslik ja riske hajutav rahavoogude juhtimine.
    Panganduses proovikivid. Tähtsal kohal on likviidsusvarud ning keskendumine raha teenimisele. Eesti erasektori kõrge laenukoormus pärsib ettevõtete ja perede tahet ja valmisolekut täiendavaid pikaajalisi laenukohustusi võtta. Uute laenude väljaandmise maht püsib 2004.-2005. aastate tasemel ja ettevaatlikuks tegevad noodid nn võlakriisi osas ei anna alust aktiivsuse kasvuks.
    Eesti pankadele, mis on emapankade kaudu valdavalt otseselt seotud rahvusvaheliste rahaturgudega, on järgnevad 12-24 kuud proovikiviks. Mõneti taastunud majandusareng võib aeglustuda. Samas on pangad paremini valmistunud muutusteks ja oskavad ette näha euroala kriiside mõju Eestile.
    Ettevaatav hoiak määrab panga ja kliendi vahelise suhte, mis põhineb veelgi enam kliendile lähemal tegevuskontseptsioonil, mille üks peamine alustala on usaldus. Märgata on muutusi kliendi otsustes pangateenuste valimisel. Varasem suhtumine - "olen nelja panga klient ja võtan iga toote sealt, kus odavam" - on asendunud tervikvaatega, mis loob eeldused ka keeruliste aegade koos edukaks läbimiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.