Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Panganduses võib olla tulemas kuum suvi
Maailmamajandus ja ka Eesti on väljunud 2008. aastal alanud finantskriisist. Kahjuks selleks, et rinda pista uue riikide tasandil kummitava võlakriisiga, mis baseerub riikide avaliku sektori finantsdistsipliini puudumisel, suurel eelarvedefitsiidil ja laenukoormusel. See puudutab nii reaalmajandust kui ka pangandust.
Pangandusele on märksõnadeks usaldusväärsus, tegevuse stabiilsus ja mõnes euroriigis ka jätkusuutlikkus. Ei saa üheselt kinnitada, et panganduses korduvad nn 2008. aasta sündmused, kuid suure tõenäosusega rakenduvad mitmed samad kriisimeetmed, et säilitada raharingluses stabiilsus.
Euroopa majanduskasvu pidurdub. Pinged paljude suurte euromaade avaliku sektori rahavoogudes, kavandatavad maksutõstmised ja kulude kärped, kõrge võlakoormus ja taas kiiresti kasvav tööpuudus - kõik mõjuvad Euroopa majanduskasvule pidurdavalt. Kui nõudlus toodetele/teenustele langeb ning väheneb ettevõtluskeskkonna ja tarbija kindlus, mõjutab see meie ettevõtlust ja inimesi otseselt. Taas tõuseb fookusesse oskuslik ja riske hajutav rahavoogude juhtimine.
Panganduses proovikivid. Tähtsal kohal on likviidsusvarud ning keskendumine raha teenimisele. Eesti erasektori kõrge laenukoormus pärsib ettevõtete ja perede tahet ja valmisolekut täiendavaid pikaajalisi laenukohustusi võtta. Uute laenude väljaandmise maht püsib 2004.-2005. aastate tasemel ja ettevaatlikuks tegevad noodid nn võlakriisi osas ei anna alust aktiivsuse kasvuks.
Eesti pankadele, mis on emapankade kaudu valdavalt otseselt seotud rahvusvaheliste rahaturgudega, on järgnevad 12-24 kuud proovikiviks. Mõneti taastunud majandusareng võib aeglustuda. Samas on pangad paremini valmistunud muutusteks ja oskavad ette näha euroala kriiside mõju Eestile.
Ettevaatav hoiak määrab panga ja kliendi vahelise suhte, mis põhineb veelgi enam kliendile lähemal tegevuskontseptsioonil, mille üks peamine alustala on usaldus. Märgata on muutusi kliendi otsustes pangateenuste valimisel. Varasem suhtumine - "olen nelja panga klient ja võtan iga toote sealt, kus odavam" - on asendunud tervikvaatega, mis loob eeldused ka keeruliste aegade koos edukaks läbimiseks.