Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus maks vaid euroalale?
Finantstehingute maks võidakse kehtestada esialgu vaid eurotsoonis. Maksu poolt on Saksa- ja Prantsusmaa, vastu Suurbritannia, Rootsi ja Holland.
Saksamaale ei meeldi komisjoni plaan täita finantstehingute maksust Euroopa Liidu eelarvet, suurriik soovib maksu laekumist otse liikmesriigi kassasse. Suurbritannia on vastu, kuna kardetakse, et selle maksu kehtestamisega lahkuvad kauplejad Euroopa seni suurimast finantskeskusest Londonist ära Aasiasse ja New Yorki.
Maksu kriitikud ütlevad ka, et kui seda üldse rakendada, siis juba terves maailmas korraga. USA ja Aasia riigid on öelnud, et pole maksu sisseviimisest huvitatud.
Ajalehe Financial Times kommentaator John Plender on siiski maksu kehtestamise poolt, lugedes üles rea põhjendusi, miks börsimaks – mida selle idee autori James Tobini järgi kutsutakse ka Tobini maksuks – on igati tervitatav.
Muuhulgas aitab see "liiva rataste vahele" puistamise meetod takistada mikrosekunditega toimuvat automatiseeritud arvutikauplemist, millest lõikavad kasu spekulandid, ning soodustada pikaajaliste investorite tegevust, kes tuginevad reaalmajandusele.
Plenderi kinnitusel ei juhtu midagi, kui Londoni Citys ka mõned töökohad kaovad. "See vabastab inimesi sotsiaalselt kasulikemate tegevuste jaoks," märkis ta.
Euroopa Komisjoni eelnõu näeb ette, et alates 2014. aasta 1. jaanuarist muutub väärtpaberite, võlakirjade, aktsiate ja derivaatide ost ja müük pankade, kindlustuste ja teiste finantsinstitutsioonide vahel maksustatavaks. Erandina jäävad maksust puutumata vaid eraisikute poolt tehtavad tehingud.
Aktsiate ja võlakirjade liikumist hakatakse maksustama 0,1 protsendiga. Derivaatide jaoks on ette nähtud minimaalselt 0,01 protsent käibest.
Autor: Katri Soe-Surén, Indrek Kald
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.