EK maksuvolinik: pangad osalegu riigi rahanduse toetamisel

Elame keerulisel ajal. Euroopat raputavad finants- ja majandusraskused, riigieelarved on kasvava surve all ja majanduskasvu väljavaated ebakindlad. Ohus on kogu ELi rahandus ja Euroopa sotsiaal-majanduslik mudel.

On ilmselge, et finantssektori ettevaatamatu käitumine on kahjustanud majandust tervikuna. Finantssektori toetamiseks võetud ulatuslike päästemeetmete kulud on jäänud maksumaksjate – Euroopa kodanike – kanda. On viimane aeg, et finantssektor annaks oma osa riigi rahanduse toetamiseks. Samuti on aeg panna piir riskantsele turukäitumisele. Usun, et kõrvuti finantsturgude õigusreformiga võib maksundus olla oluline kriisile reageerimise vahend.

Seepärast esitas komisjon ettepaneku kehtestada ühised eeskirjad 27 ELi liikmesriigi rahandusasutustevaheliste finantstehingute maksustamiseks. Maks suurendab eelarvetulusid ja ohjeldab mõtlematut kauplemist. Ettepanek suurendaks maksutulusid vähemalt 57 miljardi euro võrra aastas.

Osa tulust läheb Euroopa eelarvesse, mis võimaldab ELil täita globaalsete probleemide (nt arenguabi ja kliimamuutused) lahendamiseks võetud kohustusi. Oma tuluosa abil saavad Euroopa riigid hõlbustada konsolideerimispüüdeid ning investeerida majanduskasvu ja töökohtadesse, mis kodanikele on üks põhimuresid.

Mõnes Euroopa riigis on finantstehingute maks juba kehtestatud. Milleks siis tegutseda veel ELi tasandil? Praegune majandusseis ütleb ühte: vaja on rohkem Euroopat, mitte vähem. Peaksime säilitama ja arendama tugevat turgu, mis on ühtne, mitte killustatud. Kui iga riik maksustab pankasid omal moel, tekitab see bürokraatiat ja ebavõrdset kohtlemist.

Finantstehingute maksu kehtestamine ELi tasandil on alles esimene samm. Euroopa peaks olema teenäitaja ja kostma G20 partnerite ees ühehäälselt ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamise eest. Ülemaailmne tegutsemine on vajalik, sest arengu ja kliimamuutustega seotud probleemid ähvardavad kõiki.

Aeg ei oota. Kodanikud nõuavad tulemusi. Ma ei kahtlegi, et see maks annab oodatud tulemusi. Finantssektor peab andma õiglase panuse riikide rahandusse ja viima finantstehingud vastavusse tegeliku majandusolukorraga. See võimaldaks meil saavutada kiiremini ka Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid Euroopa kõigi kodanike pikaajalise heaolu kindlustamiseks. Komisjon on ettepaneku teinud. Loodame, et liikmesriigid viivad selle ellu.