• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli majanduspreemia läks jagamisele

    Rootsi keskpanga asutatud majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks pälvisid tänavu Thomas J. Sargent New Yorgi ülikoolist ja Christopher A. Sims Princetoni ülikoolist USAs

    Tänaste laureaatide uurimistöö puudutab põhjuste ja tagajärgede analüüsi makromajanduses. See aitab leida vastuseid näiteks küsimustele, kuidas mõjutab SKPd ja inflatsiooni keskpanga intressimäära tõstmine või maksukärbe. Mis juhtub siis, kui keskpank otsustab oma inflatsioonisihti muuta või kui valitsus muudab eelarve koostamise põhimõtteid. Laureaatide tööd aitavad selgitada ja mõista, milline roll on kõige selle juures ootustel. Nii saab hinnata, millised võivad olla nii ootamatute muutuste kui ka süsteemselt uuele kursile juhitud poliitika mõjud ja tagajärjed. 
    Simsi ja Sargenti läinud sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel välja töötatud meetodeid kasutavad täna nii akadeemikud kui poliitikakujundajad üle maailma ning neist on saanud makromajandusliku analüüsi põhilised tööriistad.
    Rootsi Kuninglikust Teaduste Akadeemiast korraldatud telesilla kaudu kommenteeris Sims, et ei osanud auhinda oodata. Küsimusele, kuidas ta tänases maailmas auhinnaraha -10 miljonit Rootsi krooni - investeeriks, vastas Sims, et hoiaks seda kõigepealt rahas ja mõtleks hästi järele.
    Majandusteaduste auhind on erinev ülejäänud Nobeli preemiatest, kuna auhinna väljaandmise initsiatiiv on tulnud Rootsi keskpangalt. 1969. aastal tähistas Riksbanken oma 300. aastapäeva ning lõi majandusteaduste preemia Albert Nobeli mälestuseks. Samas valib Rootsi kuninglik Teaduste Akadeemia auhinna saaja välja samade reeglite järgi nagu ülejäänud Nobeli preemiate puhul.
    Läinud aastal pälvisid auhinna Peter A. Diamond Massachusettsi tehnoloogiainstituudist, Dale T. Mortensen Northwesterni ülikoolist Ameerikas ning London School of Economicsi and Political Science´i teadlane Christoper A. Pissarides. Nende loodud nn otsimisteooria kirjeldab, kuidas kaks turu osapoolt püüavad jõuda esmalt teineteiseni ja siis nendevahelise tehingu parima lahenduseni. Teadlaste väljatöötatud DMP mudel on täna kõige sagedamini kasutatud vahend töötuse, palgataseme kujunemise ja vabade töökohtade vaheliste suhete analüüsimiseks ent on kasutatav ka muudes valdkondades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.