Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nobeli majanduspreemia läks jagamisele
Rootsi keskpanga asutatud majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks pälvisid tänavu Thomas J. Sargent New Yorgi ülikoolist ja Christopher A. Sims Princetoni ülikoolist USAs
Tänaste laureaatide uurimistöö puudutab põhjuste ja tagajärgede analüüsi makromajanduses. See aitab leida vastuseid näiteks küsimustele, kuidas mõjutab SKPd ja inflatsiooni keskpanga intressimäära tõstmine või maksukärbe. Mis juhtub siis, kui keskpank otsustab oma inflatsioonisihti muuta või kui valitsus muudab eelarve koostamise põhimõtteid. Laureaatide tööd aitavad selgitada ja mõista, milline roll on kõige selle juures ootustel. Nii saab hinnata, millised võivad olla nii ootamatute muutuste kui ka süsteemselt uuele kursile juhitud poliitika mõjud ja tagajärjed.
Simsi ja Sargenti läinud sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel välja töötatud meetodeid kasutavad täna nii akadeemikud kui poliitikakujundajad üle maailma ning neist on saanud makromajandusliku analüüsi põhilised tööriistad.
Rootsi Kuninglikust Teaduste Akadeemiast korraldatud telesilla kaudu kommenteeris Sims, et ei osanud auhinda oodata. Küsimusele, kuidas ta tänases maailmas auhinnaraha -10 miljonit Rootsi krooni - investeeriks, vastas Sims, et hoiaks seda kõigepealt rahas ja mõtleks hästi järele.
Majandusteaduste auhind on erinev ülejäänud Nobeli preemiatest, kuna auhinna väljaandmise initsiatiiv on tulnud Rootsi keskpangalt. 1969. aastal tähistas Riksbanken oma 300. aastapäeva ning lõi majandusteaduste preemia Albert Nobeli mälestuseks. Samas valib Rootsi kuninglik Teaduste Akadeemia auhinna saaja välja samade reeglite järgi nagu ülejäänud Nobeli preemiate puhul.
Läinud aastal pälvisid auhinna Peter A. Diamond Massachusettsi tehnoloogiainstituudist, Dale T. Mortensen Northwesterni ülikoolist Ameerikas ning London School of Economicsi and Political Science´i teadlane Christoper A. Pissarides. Nende loodud nn otsimisteooria kirjeldab, kuidas kaks turu osapoolt püüavad jõuda esmalt teineteiseni ja siis nendevahelise tehingu parima lahenduseni. Teadlaste väljatöötatud DMP mudel on täna kõige sagedamini kasutatud vahend töötuse, palgataseme kujunemise ja vabade töökohtade vaheliste suhete analüüsimiseks ent on kasutatav ka muudes valdkondades.