Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nobeli preemiafond püüab end paremini majandada

    Alfred Nobeli fondi värske tegevjuht Lars Heikensten tunnistab selle nädala lõpus toimuvate Nobeli preemia üleandmistseremooniate eel Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et fondi majandamine on omajagu keeruline.

    Alfred Nobel jättis testamendiga kogu oma vara, kokku 31 miljonit Rootsi krooni, mis tänases vääringus teeb ligi 3 miljardit krooni, et sellelt laekuvatest intressidest rahastataks preemiaid füüsika, keemia, meditsiini ja kirjanduse vallas ning rahupreemiat.
    Kuna aga raha võis investeerida vaid võlakirjadesse, on kapital aeglaselt, kuid pidevalt kahanenud – eriti esimese ja teise maailmasõja aegse suure inflatsiooni tõttu. Pärast seda, kui fond sai loa ka aktsiatesse investeerida, on vara vaikselt taastunud. Eriti hästi kosus fond üheksakümnendatel aastal, kuid viimased 10 aastat on läinud jälle kehvemini – endiste tipptasemeteni pole tagasi jõutud.
    Preemiasumma – 10 miljonit Rootsi krooni – on püsinud muutmatuna juba 11 aastat järjest ning seda pole praegu plaanis ei suurendada ega vähendada.
    Kokku ulatuvad fondi kulud aastas 120 miljonile Rootsi kroonile, millest ca 85 miljonit kulub preemiateks ning tööks laureaatide väljaselgitamisel. Auhinnatseremooniad Oslos ja Stockholmis lähevad maksma ca 20 miljonit Rootsi krooni.
    „Meil tuleb omajagu kokku hoida,“ ütles Heikensten. „Väga palju selleks aga võimalusi pole, kui me ei taha just preemiasummat vähendada või auhinnatseremooniaid oluliselt tagasihoidlikumalt korraldada.“
    Selle asemel plaanib Heikensten käivitada täiendavaid projekte, teleprogramme, näitusi jne, et leida lisatulu allikaid. Nobeli auhinna näol on tegemist väga tugeva kaubamärgiga. Õla panevad alla ka ettevõtjad – näiteks kuulub endine Volvo juht Leif Johansson nõukogusse, mis nõustab fondi rahvusvahelist tegevust. Lisaks on fond otsustanud luua investeerimiskomitee, kuhu kuuluksid riigi edukaimad investorid, kes nõustaks fondi Nobeli kapitali investeerimisel.
    2010. a 31 detsembri seisuga oli Alfred Nobeli vara väärtus 3,151 mld Rootsi krooni. 54% sellest oli paigutatud aktsiatesse (9% Rootsi), väärtpaberite osakaal oli 22% ning muud investeeringud moodustasid 24%.
    Auhind loodi 1901. aastal ning esimeste preemiasummade suurus oli 150 000 Rootsi krooni, mis tänases vääringus vastab 8 miljonile Rootsi kroonile.
    Esimese ja teise maailmasõja aegne inflatsioon tegi oma töö – kõige madalam oli auhinnasumma väärtus algsest auhinnasummast 1919. a, 28%. Kõige kõrgem on auhinnasumma väärtus olnud 2001. aastal, 124%.
    Küsimusele, keda ta ise läbi aegade Nobeli preemia laureaatidest esile tõstaks, vastas Heikensten, et võib-olla Marie Curie’d, kes sai preemia kahel korral. Samas möönab ta, et võimatu on öelda, kumb on kaalukam – Nelson Mandela või Albert Einstein.
    1969. a lõi Rootsi keskpank Alfred Nobeli mälestuseks ka majanduspreemia. Rohkem uusi Nobeli preemiaid ilmselt siiski enam juurde ei tule, ütles Heikensten, ehkki pakkumisi ja ettepanekuid tehakse pidevalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Läti võttis Vene sõltumatult kanalilt Dožd litsentsi ära
Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu tühistas praegu Lätis tegutseva Venemaa sõltumatu telekanali TV Rain ehk Dožd ringhäälinguloa, vahendas Läti ringhääling.
Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu tühistas praegu Lätis tegutseva Venemaa sõltumatu telekanali TV Rain ehk Dožd ringhäälinguloa, vahendas Läti ringhääling.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.