Eestis on käimas põnev võidujooks, mille oodatav finiš on 2016. aastal, kui peaksime saama tanklates valida autodele ka meie enda Eesti põlevkivist tehtud mootorikütust.
Põlevkiviõlist autodele sobiva mootorikütuse tootmine osutub võimalikuks. Viru Keemia Grupi juhatuse liige Jaanus Purga on öelnud, et nende plaani toota põlevkiviõlist mootorikütust on kritiseeritud, sest seni ei ole keegi suutnud sellest toorainest teha kütust, mida kõlbaks autosse panna. Purga aga väidab, et neil on katsetamiste lõppjärgus kogunisti kaks tehnoloogiat, mille abil on võimalik ja tasuv toota mootorikütust. Valik tehakse järgmise aasta alguseks ja põlevkiviõli rafineerimistehas peaks valmima 2016. aastaks.
Samale järeldusele tundub olevat jõudnud ka Eesti Energia, kelle põlevkiviõli järeltöötlemise tehas on samuti valmimas 2016. aastaks ja pool selle toodangust peaks olema Euro V nõuetele vastav tanklakõlbulik diiselkütus.
Tootmismahud ületavad kaugelt Eesti vajadusi. Kaks tehast annab kokku aastas ligi miljon tonni diiselkütust, Eesti tarbimine on aga alla poole miljoni tonni aastas. Eesti ei saa aga olla nendele projektidele piiriks. Kui suudetakse tõesti põlevkivist teha kvaliteedinõuetele vastav mootorikütus, siis ei tohiks selle eksportimine olla probleem. Kütuse tarbimine maailmas ju üha kasvab. "Kui mingil põhjusel meil Eestis müüa ei õnnestu, siis oleme harjunud oma toodangut eksportima ja teeksime seda edasi," ütles Purga.
Eelise maailmas läbilöömiseks annab hind. Kuigi põlevkiviõli ümbertöötlemine diiselkütuseks on kolm korda kallim kui nafta puhul, on põlevkiviõli ometigi niivõrd odav tooraine, et sellest kütuse tootmise alustamine tasub Purga andmetel juba kolme aastaga ära. Isegi sügavatel majanduskriisi aastatel ei ole põlevkiviõli ja nafta hinnavahe läinud nii väikseks, et põlevkiviõlist ei tasuks diiselkütust toota.