Põhjala pangad tõmmaku kulusid koomale

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 18. oktoober 2011 kell 10:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põhjala pangad tõmmaku kulusid koomale
Põhjala pangad peaksid investoritele selgemalt demonstreerima, kuidas kavatsetakse Euroopa halvenevas majanduskeskkonnas kasumlikuks jääda.
Teisisõnu ootavad investorid pankadelt konkreetsemaid kärpeplaane, kirjutab agentuur Bloomberg.
„Oleme kuulnud üht-teist koondamistest Põhjala pankades, kuid investoritena vajaksime konkreetsemaid üksikasju, et hinnata, kas sellest piisab,“ ütles Storebrand Asset Managementi fondijuht Espen Furnes. „On ilmselge, et pankadel tuleb hakata kulusid kärpima, et kasumi kasv majanduse aeglustudes jätkuks.“
Põhjala pangad on küll Euroopas ühed paremini kapitaliseeritud pangad, kuid nende võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind on järjest tõusnud. Kardetakse Euroopas tuure võtva võlakriisi negatiivset mõju ka Skandinaavia riikidele. Põhjala viie suurema panga võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind on juuni 65 baaspunktilt kerkinud 150 baaspunktile, puutudes läinud kuul ka 175,5 baaspunkti taset. See on kõrgeim näit 2009. aasta märtsist.
Rootsi, Taani ja Norra valitsus ning finantsjärelevalve on käskinud pankadel end Euroopa probleemide ja võimaliku laenukriisi vastu paremini kindlustada. Rootsi rahandusminister Anders Borg nentis hiljuti, et euroala võlakriis ohustab panku, mistõttu peavad nad võimalike kahjude jaoks suurema puhvri varuma.
Kuna reeglid karmistuvad ja majanduskasvu toibumise väljavaated kahvatuvad, tuleb pankadel kasumlikkuse hoidmiseks kulusid kärpida, ütles Berenberg Banki analüütik Nick Anderson.
„Kulude kärpimine ja restruktureerimine saab olema kõigis pankades oluline teema,“ ütles ta. „Pangad, mis sellega viivitavad, satuvad ülejäänud turu tugeva surve alla.“
Lääne-Euroopa pangad on juba tänavu teatanud ligi 80 000 töökoha koondamisest.
Piirkonna suurim pank Nordea teatas augusti lõpus plaanist koondada kulude kärpimiseks 2000 töötajat. SEB pole koondamistest teatanud, kuid plaanib 2014. aastani kulude suurendamisest hoiduda. Danske Bank plaanib koondada 1500 töökohta, kuid seda seitsme aasta jooksul. Norra DnB NOR plaanib aastani 2015 kulusid kärpida 3 miljardi Norra krooni võrra.
Selles infos on liiga vähe detaile ning see ei veena investoreid, et pankadel on kriisi ajal ja selle järel kasumlikkuse säilitamiseks selge plaan, ütles Furnes.
Nordea, SEB ja Swedbank sihivad kapitali tootluseks 15%, Handelsbanken sihib kõrgemale. Exane BNP Paribas’ analüütiku Andreas Hakanssoni hinnangul ei suuda pangad seatud eesmärki täita.
Nordea avaldab oma III kvartali tulemused homme. Bloombergi küsitletud analüütikud prognoosivad aastatagusega võrreldes puhaskasumi langust 22% võrra 556 miljonile eurole.
Rootsi valitsus kärpis tuleva aasta kasvuprognoosi 1,3%-le 3,8%-lt ning Taanis prognoosib keskpank tulevaks aastaks majanduskasvu vaid 1,6%.
„Põhjalas on majanduskasv väga järsult pidurdunud, mis tähendab seda, et pankadel tuleb fookus ümber mängida ja vastavalt oma kulude struktuuri kohandada,“ ütles Jyske Banki analüütik Christian Hede. „Investorid ootavad midagi lähemas tulevikus. Nii et ilmselt on koondamisteateid oodata veel enne selle aasta lõppu.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
Hetkel kuum