Riik plaanib ettevõtjate rahavaruga auke lappida

On risk, et reserve ei kasutata sihipäraselt. Tööandjate keskliidu nõukogu liikme ja ettevõtja Valdo Kalmu sõnul oli valitsusel ettevõtjate vastuseis teada. "Me näeme siin riski, et seda raha ei kasutata sihtotstarbeliselt ja see võib suures katlas muude eelarvekulude katteks minna," märkis Kalm, kelle sõnul toimisid töötukassa ja haigekassa mõlemad sihtotstarbeliselt. "Eelmine kord jäi valitsus kriisi sümptomite tunnistamisega hiljaks. Et ei tahaks, et tehtaks samu vigu," lausus Kalm, kelle sõnul peaks rohkem olema dialoogi.

Veskimägi ütles, et tööandjate keskliidu volikogul on novembris plaanis kokkusaamine, kuid tuleb arutada, kas üldse jätkata. "Kui meie sõna ei maksa, siis mis me raiskame oma aega!" oli Veskimägi emotsionaalne.

Valitsus peaks laenu võtma. Eesti Töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on riigil selged likviidsusprobleemid, mis nüüd muutuvad ühtäkki ka töötukassa probleemiks. "Riigi likviidsusprobleemide süvenemine võib viia olukorrani, kus riigil pole raha töötukassa kohustuste täitmiseks. Tulemuseks on maksukoormuse tõus," märkis Kriis, kelle sõnul võiks riik võtta hoopis laenu.

"Minu soovitus rahandusministrile - kui riigil on likviidsusprobleemid, siis tuleb seda ausalt tunnistada ja asuda eneseparandamise okkalisele teele. Kui vaja, tuleb võtta pangast laenu. Kui praegune eelarvepoliitika pole jätkusuutlik, siis tuleb võlataset kergitama hakata. Ja mis puudutab tööandjate rolli nõukogus, siis küsimus nõukogu tööst loobumisest võib päevakorda tõusta küll. Minu arvates ettevõtjad ei pea kogu aeg valitsuse eelarvepoliitikast tulenevaid riske kandma, valitsusele vastu tulema ja selle eest nõukogus ka vastutama. Sellistel tingimustel ettevõtjad töötukassa juhtimises osalema ei nõustunud," märkis Kriis.

Rahandusminister Jürgen Ligi esines ka tööandjate volikogul, aga kassade konsolideerumise kohta on ikka küsimusi.

Äripäeva küsimustele vastas Jürgen Ligi.

Kas võite kinnitada, et töötukassa reserve ei hakata kasutama pensioni II samba riigipoolsete sissemaksete tegemiseks? Vastamatu küsimus, samasugune kui see, kas Nordea pank (kelle juht ka sel teemal pressis mõtisklenud on) ostab minu hoiuse eest autosid ja annab majalaene - üks pada ju kõik. Tegelikkuses tean ma, et saan oma raha pangast kätte ja saab ka töötukassa enda oma igal hetkel, kui vajadus tekib.

Mind ei huvita pankuri auto või tema kliendi laen, kuni pank on hästi juhitud, heal järjel ja täidab seadusi. Veel vähem oleks mul või töötukassal mõtet huvi tunda hoiuse vastu riigikassas, mida eelnõu töötukassale pakub koos turuintressiga, sest riik erinevalt pangast juhindub ainult seadustest ja neis ette nähtud kuludest ning üldse mitte ärieesmärkidest/riskidest. II samba kulude küsimus on seejuures väga suvaline ja sisutu.