Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Üks pada ju kõik"

    Tööandjatel pole põhjust nuriseda töötukassa vahendite II pensionisambasse kandmise võimaluse üle – üks pada ju kõik, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

    Järgneb intervjuu Jürgen Ligiga:
    Kas võite kinnitada, et töötukassa reserve ei hakata kasutama II samba riigipoolsete sissemaksete teostamiseks? Rahad on nüüd ju n-ö ühes pajas.
    Vastamatu küsimus. Samasugune kui see, kas Nordea pank – kelle juht ka sel teemal pressis mõtisklenud on – ostab minu hoiuse eest autosid ja annab majalaene. Üks pada ju kõik. Tegelikkuses tean ma, et saan oma raha pangast kätte ja saab ka töötukassa enda oma igal hetkel, kui vajadus tekib.
    Mind ei huvita pankuri auto või tema kliendi laen, kuni pank on hästi juhitud, heal järjel ja täidab seadusi. Veel vähem oleks mul või töötukassal mõtet huvi tunda hoiuse vastu riigikassas, mida eelnõu töötukassale pakub koos turuintressiga, sest riik erinevalt pangast juhindub ainult seadustest ja neis ette nähtud kuludest ning üldse mitte ärieesmärkidest-riskidest. Teise samba kulude küsimus on  seejuures väga suvaline ja sisutu.
    Kas nõustute ettepanekuga langetada töötuskindlustuse makse määra juba nüüd?Tsiteerin IMFi delegatsiooni juhti: It would be premature, of course. Ma pean temaga nõus olema, ajad on piisavalt head, et reserve koguda, aga valmis tuleb end panna raskemateks. Kriis meenutas ohte väga valusalt ja näitas ära, kuidas makse alandamise nõudjad meid tolle hetke jaoks rumala otsuseni viisid.
    Ettevõtjad tunnevad end solvatuna, et nende sõna ei maksa. Tööandjate keskliidu volikogu andis mõista, et nende jätkamine võib selle idee teostumisel olla kahtluse all. Mida ettevõtjaile ütleksite?Solvumine ei saa kindlasti olla ettevõtjate üldine hoiak nii tehnilise muudatuse puhul, küll aga oleks neil põhjust olla suisa maruvihased juhtumil, kui riik premeeriks välismaiseid panku edasi aastas miljonite eurode intresside ja teenustasudega ratsionaalselt seletamatutel põhjustel.
    Praegu kõlanud nurin pärineb minu eelkäija aegadest, kui töötukassale ei pakutud intressi ega oma kontot. Praegu kinnitatakse neile paragrahvides üle nii intress, konto kui ka ilmselged asjad raha kasutamise kohta. Soovi korral dubleeritakse seadust ka hoiuselepinguga.
    Ma esinesin tööandjate volikogul ja vastuvõtt oli väga heatahtlik. Ka kassade konsolideerimine leidis mõistmist, mõnes suus suisa toetust. Nuriseti, täiesti mõistetavalt, hoopis maksemäära pärast, mis on üks teine vaidlus. Pärast seda olen selgitustööd jätkanud ning reservide haldamisega ollakse juba nõus.
    Üles on jäänud vaid tehniline detail – kuidas määrata turuintressi. Kõneks on olnud ka üks surnult sündinud idee nimetada hoius laenuks. Selline nimi ei vastaks reformi sisule – raha hoiusena, aga mitte laenuna, on töötukassal igal hetkel kättesaadav, ning riigikassa ei sõltu kellegi emotsioonidest ega suvaotsustest.
    Avalik õigus peab põhilises sisalduma paragrahvides. Ja juba praegused paragrahvid ütlevad selgelt, et riik ei loonud töötukassat mitte väärtpaberiturul opereerimiseks, too on vaid tugiteenus, mida peab korraldama riigile kõige säästvamal ja riskivabamal moel. Töötukassa ei ole sõltumatu erafirma, vaid riigi instrument töötusega tegelemiseks. Seepärast on mul heameel mitte küsida töötukassalt tasu maksekogumise raske töö eest. Enamgi, mul on hea meel maksta talle hoopis intressi tolle meie kogutud raha pealt. Ka Ivari Padaril oli õigus – see ei olegi nii iseenesestmõistetav valik.
    Autor: Indrek Kald, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Saksamaa suurim Vene gaasi importija teatas 12,3 miljardi euro suurusest kahjumist
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Valitsus teisaldab punamonumendid Narvas. Kallas: Venemaa üritab monumente ära kasutada
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.