Riik plaanib ettevõtjate rahavaruga auke lappida

Indrek Kald, Kaisa Gabral 28. oktoober 2011, 07:40

Riik plaanib haige- ja töötukassa reservid ühendada riigikassaga. Tööandjad kardavad, et selle rahaga tahab riik tegelikult pensionimakseid teostada.

"Riigikassa hallata võtmine on ju ilus väljend, millest aga keegi aru ei saa. Tegelikult on see sihtotstarbeline raha, töötukassa ja tööandjate sihtotstarbeline kogutud raha, mida riik siiamaani kasutada pole saanud," rääkis tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

"Ma ei tea, millega see pull lõppeb! Ükskõik, kas see on siis teise samba lappimine või muude aukude lappimine, või muude reformide tegemata jätmine, kus võiks vahendeid vabaneda, siis kõige lihtsam oli tulla nüüd selle reservi kallale," lisas ta.

Veskimägi sõnul käitub riik näotult ja kasutab ettevõtjate kogutud raha ära oma valimislubaduste täitmiseks. "Nad on veel nii kavalad, et ei tule töötukassa seadust muutma, vaid muudavad riigi eelarveseadust," märkis ta.

"See, et meil puudub ühe valimislubaduse täitmiseks raha – mis on siis teise samba taastamine –, sellest pole valitsus kogu selle protsessi käigus täna rääkinud ühtegi sõna," ütles Veskimägi, kelle sõnul on hetkel tegu jõupositsiooni ära kasutamisega.

"Meie tegime ettepaneku tariifi langetada 3%ni ja ma olen kindel, et valitsus vilistab selle peale. Kui seda ei langetata, siis järgmise aasta juuniks koguneb sinna kuus miljardit krooni. Kui see tariif jääb kehtima, siis 2015. aasta lõpuks koguneb sinna miljard eurot. Sellega hakatakse siis oma valimislubadusi täitma," lisas Veskimägi.

Tööandjate keskliidu nõukogu liikme, EMT juhi Valdo Kalmu sõnul oli valitsusel ettevõtjate vastuseis teada. "Näeme siin riski, et neid rahasid ei kasutata sihtotsarbeliselt ja need võivad suures katlas minna muude eelarvekulude katteks. Samas me teame, kui riskantne on hetkel turuolukord. Tööpuudus võib uuesti tõusta ja lähiaastatel suureks optimismiks põhjust ei ole," märkis ta.

"Eelmine kord valitsus jäi ju hiljaks kriisi sümptomite tunnistamisega. Ei tahaks, et tehtaks samu vigu. Meie näeme ju seda, kas meie kaupa ostetakse ja mida teevad eksportturud. Ma arvan, et on mõistlik ettevõtjaid kuulata," lausus Kalm. Tema sõnul peaks rohkem olema dialoogi ja rahuloleva enesekesksuse asemel tuleks ettevõtjail-poliitikuil panna seljad kokku.

"Meil on volikogu novembris, kuid me peame arutama seda, kas me jätkame. Kui meie sõna ei maksa, siis mis me raiskame oma aega!" lisas Enn Veskimägi.

Töötukassa nõukogu liikme Tarmo Kriisi sõnul on riigil selged likviidsusprobleemid, mis nüüd muutuvad ühtäkki ka töötukassa probleemiks. "Riigi likviidsusprobleemide süvenemine võib viia olukorrani, kus riigil pole raha töötukassa kohustuste täitmiseks. Tulemuseks on maksukoormuse tõus," selgitas ta.

"Me näeme ju täna, milline olukord valitseb Euroopas. Iga ülemkoguga, kus valitsusjuht osaleb, tuleb riigile uusi kohustusi juurde ja keegi täpselt ei tea, millisel moel ja millal need realiseeruma hakkavad. Töötukassa peab selles olukorras nüüd valitsusega võetud riske jagama hakkama ja sellega ei ole ettevõtjad töötukassa nõukogus nõus. Valitsuse ja töötukassa riskid tuleb lahus hoida," märkis Kriis.

Ta pakkus, et riik võiks võtta hoopis laenu. "Minu soovitus rahandusministrile – kui riigil on likviidsusprobleemid, kui ei suudeta kulusid piirata, siis tuleb seda ausalt tunnistada ja asuda eneseparandamise okkalisele teele. Kui vaja, tuleb võtta pangast laenu," sõnas Kriis.

Eestil on täna madalaim võlatase Euroopas ning kui tänane eelarvepoliitika pole jätkusuutlik, tuleb tema ütlusel võlataset kergitama hakata. "Mis puudutab tööandjate rolli nõukogus, siis küsimus nõukogu tööst loobumisest võib päevakorda tõusta küll. Minu arvates ettevõtjad ei pea kogu aeg valitsuse eelarvepoliitikast tulenevaid riske kandma, valitsusele vastu tulema ja selle eest nõukogus ka vastutama. Sellistel tingimustel ettevõtjad töötukassa juhtimises osalema ei nõustunud," märkis Kriis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2011, 13:10
Otsi:

Ava täpsem otsing