Logistikasektor astub kriisi trotsides uude aastasse

"Sel aastal on läinud veidi paremini kui eelmisel aastal, aga tööd on ka rohkem tehtud. Mis järgmisel aastal saab, see huvitaks kõiki. See on miljoni dollari küsimus," ütles Arco Transport ASi juhataja Ivo Krumm.

Ta lisas, et Eesti positsioon on kaüll hea, aga me oleme nii väikesed, et meid mõjutab iga väike liikumine Euroopas.

DSV Transport ASi juht Jaan Lepp loodab, et ülemaailmne makromajanduslik määramatus saab järgmisel aastal mingigi selguse. "Ettevõtte tasandil teeme kõik selleks, et aasta tuleks parem kui 2011. aasta," ütles Lepp.

Loodame, et must stsenaarium käiku ei lähe. 2011. aasta lõpp on majanduses olnud ärevam ning pannud Harju AB ASi oma konservatiivset eelarvet veelgi konservatiivsemaks tegema. Praegu korraldatakse tegevust turgudel ringi ning püütakse sellega riske hajutada. "Suurem huvi ja kindlamad turud on Aasia ja Venemaa pool. Lõuna-Euroopa riigid praegu nii kindlad ei ole," rääkis Harju AB juhataja Karl Vilipõld. Tema sõnul valmistub firma mustaks stsenaariumiks, lootes seejuures, et see ei täitu.

Vilipõld ei usu, et kaubamahud tuleval aastal suurenevad, aga ta loodab, et on rohkem tööd ning selle nimel jätkatakse ka uuel aastal uute turgude ehk tegevusgeograafia laienemisvõimaluste otsimist.

Lepingute puuduse üle ei kurdeta. Lepa sõnul on võrreldes eelmise aasta sama ajaga pikaajaliste lepingute seis parem.

Vilipõld kinnitas, et ka neil pole tänu firma pikale ajaloole ja laiale profiilile lepingud probleemiks, kuid turgude käitumine on see, mis võib muutusi tuua. "Lepingud ja nende pikaajalisus on üks teema, aga karta on, et mahtudes tulevad ilmselt korrektiivid," lisas ta.

Krummi sõnul saab tuleva aasta lepingute küsimus selgemaks detsembris. "Praegu pole püsivaid lepinguid veel sõlmitud," märkis ta ja lisas, et Eesti ettevõtete vahel tihti kirjalikke lepinguid polegi.

Küsimusele, mis tuleval aastal enim hirmutab, vastavad logistikafirmade juhid, et peamiseks riskiks on majandusolukord väljaspool Eestit.

"Eks ikka üldine majandusolukord ehk kui sügavasse langusesse see viskub. Languse sügavuses ja järskuses ongi peamine küsimus," rääkis Vilipõld ja lisas: "Karta on, et paremaks midagi tuleval aastal ei lähe. Ei ole selliseid objektiivseid põhjusi, miks peaks seda ootama."

Krumm hoiab hoolega silma peal riikide rahandusseisul. "Probleemsete riikide - Kreeka, Hispaania ning Itaalia - uutelt valitsustelt ootaks ka mingit turukindlust, sest see mõjutab meid kõiki. Tarbija on see, kes lõpuks meile kauba transpordi võimalikuks teeb."

Leppa ei hirmuta miski. Ta ütleb, et nii nagu Eesti riik, on DSV ka kõige raskematel aegadel hakkama saanud ja saab ka edaspidi.

Kütus jätkab kallinemist. Selle kohta, kuhu liiguvad tuleval aastal logistikateenuste hinnad, on erinevaid arvamusi. Lepp arvab, et need lähevad nafta kasvava hinnaga sama teed.

Krummi sõnul ähvardavad kütuse hinnad tõusta. "Kütuse hind on kogu aeg tõusnud. Ka sel aastal on tegemist olnud päris suure tõusuga. Veohindades see kliendile veel kajastunud palju pole," rääkis ta ja lisas, et tuleval aastal usub ta, et veohindadele tuleb suur surve.

Vilipõld arvas, et kuhu need hinnad ikka raskel ajal lähevad. "Neid üritatakse allapoole suruda. Siin ei ole pääsu. Ühelt poolt trügivad kõik sisendhinnad koos kütusega neid üles, aga konkurents ja majandus panevad hinnad surve alla," selgitas ta.

Prognoosime, et 2012. aasta mahud jäävad Eesti sees selle aasta mahtudega samasse suurusjärku. Otsime kasvu peamiselt rahvusvahelistelt vedudelt maantee- ja meretranspordis. Laonduses oleme asunud uurima tööstuskaupade logistika võimalusi. Kuna turg 2012 tõenäoliselt kiiret kasvu ei näita, oleme oma kasvu otsimas teenuste spektrist ja geograafilisest laienemisest. Logistikateenuste hinnad lähtuvad peamiselt kolmest komponendist - palgad, vabade laopindade olemasolu ja kütuse hind. Praegu tundub, et pigem on tendents hindade kasvule. Samas hoiab turgude jahenemine võimalikku hinnatõusu kontrolli all.