Kas üliõpilane suudab laenu hüvitada? Kui 50% üliõpilastest suudab oma hariduse eest ise maksta, suudavad seda ka ülejäänud. Kõrgharidus, mida on ühiskonnale vaja, võimaldab inimesel teenida märksa enam, kui hariduse omandamiseks kulub. OECD riikides on keskmine investeeringu tasuvus kõrgharidusse 21,1% - see on väga kõrge tasuvusega investeering. Kes aga on omandanud hariduse, mida kellelegi vaja pole (või on omandatud hariduse tase madal), sel tuleb õppekulud ise tasuda. Tasuline kõrgharidus väärtustab kõrgharidust ja eeldatavasti kõrgharidusega inimeste töötasud tõusevad. Samuti kasvab kogu ühiskonna majanduslik mõtlemine, mis peaks muutma meie ühiskonna palju efektiivsemaks.
Stipendium olgu preemia. Kuna ühiskond on huvitatud, et noored hästi õpiks, maksab riik hästi õppijatele stipendiume. Kuid stipendiumid ei tohiks katta suurt osa õppemaksust, väga hea tudengi stipendium võiks katta tema elamiskulud ja väikese osa õppemaksust, sest stipendium on preemia hästi õppimise eest. Tasuline kõrgharidus tagaks, et üliõpilased hakkaks ise otsima ettevõtteid, kes vajavad nende kõrgharidust ja kes on nõus selle eest maksma. Ettevõtted ja asutused kui suurimad kõrghariduse tarbijad muutuvad ka suurimateks kõrghariduse rahastajateks.
Tasuline ümberõpe. Arvestades, et teadmised, tehnoloogiad jne muutuvad pidevalt, vajavad inimesed pidevalt ka põhjalikku ümberõpet. Praegu suunduvad kõrgharidusega inimesed tihti töökohtadele, mis ei vasta nende haridusele. Efektiivsuse seisukohast lähtudes vajab selline inimene põhjalikku ümberõpet, täiesti uut kõrgharidust. Siin avaldub tasuta kõrghariduse negatiivne mõju selles, et ettevõtted on harjunud saama kõrgharidusega inimesi kui tasuta ressurssi. Olukorras, kus riik ei rahasta täiskasvanute ümberõpet, ei taha seda rahastada ka ettevõtted. Mainoris suuname spetsialistid, kelle kõrgharidus ei vasta ametile, uut kõrgharidust omandama. Jah, me rahastame seda, kuid töötaja võtab firma ees teatud kohustused. See on äriline suhe.
Tasuline kõrgharidus toob konkurentsi, efektiivsetest kõrgkoolidest kujunevad kõrgtasemelised ja kallid eliitkoolid, mille lõpetajaid hakkavad otsima edukad ettevõtted, tasudes lõpetajate laene või investeerides lepingu alusel kooli.
Sotsiaalne küpsus. Paljusid häirib, et üliõpilased korraga õpivad ja töötavad . Kuid haritud inimese elu peabki koosnema töötamisest ja pidevast õppimisest, selleks tuleb juba tudengina valmistuda. Ettevõtjana noort spetsialisti tööle võttes eelistan mina neid, kes õppimise ajal töötasid, sest nad on sotsiaalselt küpsemad.
Kavandatav reform ei muuda kõrgharidust efektiivsemaks. Nii nagu NSVLi majanduse pidev reformimine ei muutnud midagi, enne kui majandus viidi turumajandusele. Lisaks, kõige ägedamad tasulise kõrghariduse vastased on täna need, kes saavad tasuta kõrgharidusest kasu - tasuta kohtade üliõpilased ja avalik-õiguslikud kõrgkoolid.