Tasuline kõrgharidus saagu meie edu tagama!

Kas Eesti jõuab kunagi viie rikkama riigi hulka, sõltub inimkvaliteedist. Inimkvaliteedi oluline osa on kõrgharidus ning seni, kuni meil on kõrgharidus tasuta, kuni üliõpilased ei vastuta kõrghariduse eest varaliselt ja kõrgkoolid ei ole isetasuvad, pole meil viie rikkama riigi hulka võimalik saada. Miks? Tasuta kõrgharidus on oma olemuselt sotsiaalabi, kuid abiraha ja toetustega ei saa tagada efektiivsust. Seda on kinnitanud kogu sotsialismi majandussüsteemi kogemus. See on loodusseadus. Kui soovime efektiivset kõrgharidust, peab ta vastama turumajanduse põhimõtetele, seda ei peaks rahastama riik. Seda enam olukorras, kus sotsiaalkulutusteks riigil raha napib. Tasuta kõrgharidus (võrreldes tasulisega) ei loo ühiskonnale lisaväärtusi. Kõrgharidust peaks rahastama need, kes sellest kasu saavad või seda tarbivad: ettevõtjad, asutused ja eraisikud (tudengid ja nende vanemad sugulased).

Kõrgharidus on inimese oluline kapital. Ning nagu iga muu kapitali puhul, peab inimene kõrghariduse oma kulul omandama. Miks koolitatakse maksumaksja rahaga arste, insenere jt, kes omandatut isiklikuks hüvanguks teistes riikides kasutavad? Kas on ikka mõistlik, et koolitame oma kulul arste rikastele Skandinaavia riikidele?

Tasulise kõrghariduse korral peaks riik looma õppelaenusüsteemi, mis tagab, et kõik, kel võimeid ja soovi, saaks õppida; et võimekad noored saaks võtta piisavalt laenu minemaks õppima kallitesse kõrgetasemelistesse kõrgkoolidesse.