• OMX Baltic0,55%266,18
  • OMX Riga−1,36%872,79
  • OMX Tallinn0,07%1 690,39
  • OMX Vilnius0,42%1 019,65
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 1000,00%8 280,22
  • Nikkei 2251,8%39 332,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,25
  • OMX Baltic0,55%266,18
  • OMX Riga−1,36%872,79
  • OMX Tallinn0,07%1 690,39
  • OMX Vilnius0,42%1 019,65
  • S&P 5000,9%5 751,07
  • DOW 300,81%42 352,75
  • Nasdaq 1,22%18 137,85
  • FTSE 1000,00%8 280,22
  • Nikkei 2251,8%39 332,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,25
  • 22.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Krediiti kindlustatakse ka vaid kodumaiste ostjate puhul

Müüjate ettevaatlikumaks muutumisest annab tunnistust krediidikindlustuse poliiside arvu ja krediidilimiitide mahu kasv nii eelmisel kui ka sellel aastal. Ostja finantsolukorrast ja müüja vajadusest lähtuvalt annab krediidikindlusselts müüjale krediidilimiidi - summa, mille ulatuses soovitab ostjale krediiti müüa. Limiidi ulatuses on see summa ka kindlustatud. 2010. aasta lõpuks andis krediidikindlustusselts Coface Eestisse eksportijaile siinsete importijate kohta välja veidi üle 290 miljoni euro ulatuses krediidilimiite. Selle aasta augusti lõpuks oli summa kasvanud 21% jagu ja aasta lõpuks kasvavad limiidid veelgi.
Lätis oli vastav kasv 33% ja Leedus 46%. Eesti tagasihoidlikum tõus on tingitud sellest, et saime masu ajal väiksemaid tagasilööke. Usaldus müüa krediiditingimustel Läti või Leedu ettevõtetele on taastunud alles sellel aastal. Krediidilimiitide mahte mõjutab ka üldine riigi reiting. Meie hinnangul on Eesti riigireiting Balti riikidest parim - A3. Eelmisel aastal oli see A4. Leedul on A4 ja Lätil B. Võrdluseks: Norral ja Rootsil on reiting A1 ja Soomel A2.
Eesti eksportijad kindlustavad oma müüki peamiselt põllumajanduse ja toiduainete sektoris, järgnevad mineraalide (k.a kemikaalid, naftatooted, plastmass, ravimid ja klaas) sektor, metallitööstuse valdkond ja ehitussektor. Riigid, kuhu on enim krediidilimiite küsitud, on Läti, Leedu, Soome, Saksamaa ja Rootsi. Sel aastal on soovitud krediiti kindlustada ka siis, kui ettevõttel on ainult kodumaised ostjad. Samuti kasvab huvi kindlustada Euroopa ostjaid, kes tundusid veel mõni aasta tagasi väga turvalised.
Millal on krediidikindlustust on vaja? See on kindlasti vajalik siis, kui müüjal on vähe ostjaid, kuid nende krediidilimiidid on suured. Kui üks ostjaist raskustesse satub, võib see tõmmata raskustesse ka müüja. Teistpidi, krediidikindlustust ei ole vaja jaekaubanduses, kus on palju väikesemahulisi ostjaid.
Mitmete ettevõtete krediidihalduse poliitika oli enne kriisi, selle ajal ning on ka praegu selline, et ükski kaup ei lähe krediiditingimustel välja ilma krediidikindlustuseta. Võin väita, et need ettevõtted tulid majandussurutisest kahjudeta välja. Müügid langesid, kuid kahjusid kaupade eest saamata jäänud raha tõttu ei olnud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.09.24, 10:47
Digitaalsete teenuste ligipääsetavus – kohustus, mis avab ettevõtetele uued võimalused
Järgmisel aastal jõustuv Euroopa Liidu määrus digitaalsete teenuste ligipääsetavusest seab ettevõtted fakti ette – senised veebilehed ja teenused peavad olema kõigile kasutatavad. See puudutab eelkõige veebipõhiseid teenuseid ja tooteid, sealhulgas e-poode, pangaautomaate ja iseteeninduskeskkondi. Kuid lisaks õiguslikule kohustusele võib ligipääsetavus osutuda ka konkurentsieeliseks, pakkudes ettevõtetele võimalust parandada oma kuvandit ja suurendada klientide arvu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele