Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigivõlakiri kuulutab üha sagedamini riski

    Äripäev kirjutab täna taaskord, kuidas Eesti pensionifondid on riskivabade riigivõlakirjade asemel paigutanud rahad kasvavalt riskantsetesse. Kuid probleem ei ole mitte niivõrd valitud riikides, kui riigivõlakirjades laiemalt - need on muutunud üha enam turvalisest ja madala intressiga investeeringust kõrge tootlusega riskipaberiteks.
    Äripäeva hinnangul iseloomustab pensionifondidega toimuv hästi võlakriisi tagajärgi: vastupidiselt senisele, ei ole ühegi riigi võlakiri enam riskivaba ning nii leiavad fondides sisuliselt aset hüpped vaid ühest riskist teise.
    Eesti pensionifondid on selles mõttes piltlikuks näiteks. Kui Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju Eesti pensionifondidest enam naljalt ei leia, siis n-ö uued paigutused on võlakriisi tingimustes osutumas vähemalt sama riskantseteks. Nii moodustab Swedbanki konservatiivseimas K1 fondis kriisi fookusesse nihkunud Itaalia võlakirjad koguni 10% kogu mahust. Ning kui Itaalia võlakirjade tootlused on juba 7% taluvuse ehk riskipiirilähedal, siis tema kõrval muutuvad üha riskantsemaks ka vankumatu ja kuulikindlana näivad. Nii ähvardab juba pikemat aega Prantsusmaa riigireitingut alanemine. Eile aga polnud investoritel piisavalt huvi isegi Saksamaa riigivõlakirjade vastu, mistõttu 35% neist jäi müümata. Teisisõnu, oleme olukorras, kus tuleb nõustuda makroanalüütik Hardo Pajulaga: kõik on võimalik ning vastupidine viitab eelkõige kujutlusvõime puudulikkusele.
    Riigivõlakiri tähendab riski. Paradoksaalsel kombel võib nii praeguses olukorras konservatiivsest võlakirjafondist saada riskantsem rahapaigutus kui mõõdukast aktsiafondist. See tähendab, et ühe teenusepakkuja konservatiivne pensionifond võib olla märkimisväärselt riskantsem kui teisel ning vastupidi, teise progressiivne fond samavõrra alahoidlikum esimese konservatiivsest. Teemal, et pensionifondide maski taga on peidus erinevad näod, kirjutasime ka pool aastat tagasi ning suurt muutust ei ole märgata. Pensionifondid ei ole enam mõõdetavad ainult alalhoidlikkuse ja äkilisuse skaalal, vaid võimalike riskide ja tootluste hindamiseks tuleb vaadata lähemalt ka pealispinna taha.
    Mis on alternatiiv? Isegi pealtnäha ühemõttelise otsuse tegemine, kas valida pikaajaliselt investeerimise aktsiad või võlakirjad, on keeruline, sest see sõltub usust, kas tulevik on vastavalt inflatsiooniline või deflatsiooniline. Kuid tulevikku üle poole aasta praegu keegi ennustada ei oska. Nii näibki, et pensionifondid hüppavad ühest ämbrist teise.
    Kuid see ei ole vältimatu paratamatus, sest esiteks saaksid Eesti pensionifondid palju rohkem ära kasutada oma eeliseid. Vastupidiselt suurtele Euroopa megafondidele on Eesti pensionifondid väikesed ning saavad vajadusel kiiresti ja paindlikult oma rahapaigutusi muuta, ilma et see mõjutaks turgu. Kuid siin on pensionifondid end kahvlisse mänginud, kuna otseinvesteerimise asemel eelistatakse üha enam võlakirja- ja aktsiafonde. Teiseks, tasub kaalumist investeerimine ettevõtete võlakirjadesse, mis näivad olema turvalisemad. Näiteks USA suurfirmad, nagu IBM, Wal-Mart, Johnson & Johnson müüvad tooteid, mida vajatakse, teenivad kasumit, on suure rahavooga ning tegutsenud oluliselt kauem kui nii mõnigi pensionifondide investeeringute top-5 kuuluv riik. Teisisõnu - isegi vaid halbade valikute hulgast saab teha parima.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
USA erasektor lisas septembris oodatust rohkem töökohti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva väikeses miinuses
Ameerika Ühendriikide aktsiaturg lõpetas kolmapäevase kauplemispäeva väikeses miinuses, kui peale kahte suure tõusuga päeva, võttis turg teatud mõtlemispausi, millises suunas edasi liikuda.
Ameerika Ühendriikide aktsiaturg lõpetas kolmapäevase kauplemispäeva väikeses miinuses, kui peale kahte suure tõusuga päeva, võttis turg teatud mõtlemispausi, millises suunas edasi liikuda.

Olulisemad lood

Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.