Rootsi tugevdab oma panku veelgi

Šveits on pankadele karmimad reeglid juba kehtestanud ning sama plaanivad teha Suurbritannia ja Austria. Rootsis ületavad pankade varad SKP enam kui neli korda ning nelja suurpanga - Nordea, SEB, Swedbanki ja Svenska Handelsbankeni - arvele langeb 80% kogu sektorist. Iirimaal ja Islandil, kus pangandussektor oli veel suurem, on "vitsad juba käes".

Lisaks tegutsevad Rootsi pangad aktiivselt välisriikides, kust võivad johtuda tõsised riskid, nagu näitas Balti kriis 2008. aastal. Samuti sõltuvad pangad rahavajaduse katmisel suuresti kapitaliturgudest ning enam kui 50% nelja suurpanga lühiajalistest laenudest on valuutalaenud.

Rootsi pangad on tugevad, kuid võiksid Euroopas ja maailmas toimuva valguses veel tugevamad olla, ütles Norman.

Kui ELis valmiva direktiivi järgi, mis kehtestab uued rahvusvahelised pangandusreeglid (nn Basel III reeglid), peab pankade Tier 1 kapital (omakapital pluss jaotamata kasum) kerkima 2013. aastast 7%-le, siis Rootsi lisab sellele veel 3% n-ö süsteemselt oluliste pankade puhvri. Kokku kasvab Tier 1 kapitali nõue suurpankade jaoks 2010. aastal 10%-le ja aastast 2015 12%-le riskiga kaalutud varadest.

"Ma ei saa mürki võtta, et nende reeglite kehtestamise järel kriis enam ei kordu," ütles Norman. "Oluline on, et esimene kaitsevall, pankade omakapital, oleks kõrgem kui praegu."

Normani sõnul on Rootsi pankade kapitalipuhvrid juba nõutud uue miinimumi lähedal ning pangad kasumis. Nii saab Rootsi finantsinspektsioon uue ülesande jälgida, et pangad uute reeglite täitmisest johtuvaid kulusid pankade klientidele üle ei kannaks.

"Stabiilsem finantssüsteem on kõigile kasulik, ka pankade aktsionäridele," ütles Norman.

Ühtlasi loodab riik uutest reeglitest pangandusturule paremat konkurentsi. Suured pangad, mis tänu oma süsteemsele tähtsusele ehk varjatud riigi garantiile on saanud turult odavamalt laenu, pannakse nüüd selle eest maksma. See loob ühtlasema mänguruumi väiksemate pankade jaoks.