Rootsi tugevdab oma panku veelgi

Reedel teatasid finantsinspektsioon, keskpank ja valitsus, et Rootsi kehtestab süsteemselt olulistele pankadele karmimad kapitalinõuded.

"Pangad ei ole üle Euroopa ühtlaselt jaotunud, mis tähendab, et kui kogu Euroopas kehtiksid samad kapitali adekvaatsuse reeglid, oleksid finantssüsteemist johtuvad riskid Rootsi maksumaksjatele suuremad kui Euroopa teiste riikide maksumaksjatele," ütles finantsturgude minister Peter Norman pressikonverentsil.

"Riikides, kus pankade kontsentratsioon on kõrgem, peavad ka kapitali adekvaatsuse nõuded olema kõrgemad, jätkas ta, illustreerides oma sõnu diagrammiga, mille järgi on Euroopas panganduse osakaal suhtena SKPsse Rootsist kõrgem vaid Šveitsis ja Suurbritannias.

Šveits on pankadele karmimad reeglid juba kehtestanud ning sama plaanivad teha Suurbritannia ja Austria. Rootsis ületavad pankade varad SKP enam kui neli korda ning nelja suurpanga - Nordea, SEB, Swedbanki ja Svenska Handelsbankeni - arvele langeb 80% kogu sektorist. Iirimaal ja Islandil, kus pangandussektor oli veel suurem, on "vitsad juba käes".

Lisaks tegutsevad Rootsi pangad aktiivselt välisriikides, kust võivad johtuda tõsised riskid, nagu näitas Balti kriis 2008. aastal. Samuti sõltuvad pangad rahavajaduse katmisel suuresti kapitaliturgudest ning enam kui 50% nelja suurpanga lühiajalistest laenudest on valuutalaenud.

Rootsi pangad on tugevad, kuid võiksid Euroopas ja maailmas toimuva valguses veel tugevamad olla, ütles Norman.

Kui ELis valmiva direktiivi järgi, mis kehtestab uued rahvusvahelised pangandusreeglid (nn Basel III reeglid), peab pankade Tier 1 kapital (omakapital pluss jaotamata kasum) kerkima 2013. aastast 7%-le, siis Rootsi lisab sellele veel 3% n-ö süsteemselt oluliste pankade puhvri. Kokku kasvab Tier 1 kapitali nõue suurpankade jaoks 2010. aastal 10%-le ja aastast 2015 12%-le riskiga kaalutud varadest.

"Ma ei saa mürki võtta, et nende reeglite kehtestamise järel kriis enam ei kordu," ütles Norman. "Oluline on, et esimene kaitsevall, pankade omakapital, oleks kõrgem kui praegu."

Normani sõnul on Rootsi pankade kapitalipuhvrid juba nõutud uue miinimumi lähedal ning pangad kasumis. Nii saab Rootsi finantsinspektsioon uue ülesande jälgida, et pangad uute reeglite täitmisest johtuvaid kulusid pankade klientidele üle ei kannaks.

"Stabiilsem finantssüsteem on kõigile kasulik, ka pankade aktsionäridele," ütles Norman.

Ühtlasi loodab riik uutest reeglitest pangandusturule paremat konkurentsi. Suured pangad, mis tänu oma süsteemsele tähtsusele ehk varjatud riigi garantiile on saanud turult odavamalt laenu, pannakse nüüd selle eest maksma. See loob ühtlasema mänguruumi väiksemate pankade jaoks.

Swedbankil ei ole karmimate reeglite täitmisega probleemi, panga Tier 1 kapitali suhtarv on juba praegu 15,1%, ütles ärisuhete juht Thomas Backteman agentuurile Bloomberg.

Neljast suurpangast on üksi Nordea Tier 1 kapital praegu väiksem kui 2015. aastast kehtima hakkav 12% nõue (11%).

Küsimusele, kas ta ei karda, et Nordea karmimate reeglite eest peakontori Helsingisse kolib, nagu Björn Wahlroos on ähvardanud, vastas minister Peter Norman, et oleks sellest üllatunud.

Rootsi turg on Nordeale üks stabiilsemaid ja rahastamiskulud madalamaid. Kui aga kolimine aset leiab, saab kogu riski endale Soome riik.

"Elu ajal on pangad globaalsed, surres lokaalsed," laenas ta tsitaadi Briti keskpankurilt.

Rootsi edus ja kiires toibumises on oma osa keskpangal, mis on olnud söakam kui Euroopa ja USA keskpangad.

Reeglitesse klammerdumine võib halvata keskpanga võime kriisile lahendus leida, ütles Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves Bloombergile. "Vajadusel tuleb seisukohti muuta."

Lehmani krahhi järel paisutas Rootsi keskpank bilanssi jõulisemalt kui USA ja Euroopa keskpangad, et toestada majandust, ning tõmbas seejärel ka jõulisemalt tagasi, et sundida panku võimendust vähendama.

Samuti on Rootsi keskpank olnud kiirem baasintressimäärasid tõstma ja langetama.