Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas valmistuda euro kadumiseks?

    Peaks euroala tõesti lagunema ja euro käibelt kaduma, on see küll katastroof, aga elu ja äri lähevad edasi, ütlevad Euroopa firmajuhid. 

    Euroala lagunemisest muutub järjest tõenäolisemaks, on sel nädalal kirjutanud pea kõik juhtivad meediaväljaanded. Uudisteagentuur Reuters ja ajaleht Financial Times küsitlesid firmajuhte, kas ja kuidas peaks euro kokkuvarisemiseks valmistuma. Arvamused on erinevad. Mõned firmajuhid ütlevad, et eriliselt valmistuda pole mõtet, kuna euroala lagunemise tagajärjed on niikuinii ettearvamatud. Teised jällegi koostavad riskistsenaariume, mõtlevad läbi uusi lepinguid ja hinnapoliitikat.
    "Kui riigid eurost loobuvad, siis tähendab see nende raha tugevat devalveerimist, mille tulemusel omakorda muutuvad importkaubad oluliselt kallimaks," ütles alkoholikontserni Diageo Euroopa juht Andrew Morgan ajalehele Financial Times.Taani ravimitootja Novo Nordisk CFO Jesper Brandgaard Reutersile: "On raske teha detailseid plaane, kuid me peame läbi mõtlema oma hinnastrateegia, juhul kui euro peaks äkki kaduma."
    Brandgaard, nagu ka paljud teised Reutersi poolt küsitletud Euroopa, USA ja Aasia äriliidrid, pankurid ja juristid, peavad euro kokkuvarisemist küll võimalikuks, aga mitte eriti tõenäoliseks.
    "Enamik äriinimesi on loobunud poliitilise Godot' ootamisest. Sa ei saa juhtida oma ettevõtet millegi sellise baasil, mis on tulemas, sa pead tegema plaani selle põhjal, et seda ei tule. Sa mõtled, mida see tähendab juriidiliselt ja lepinguliselt. Ja sa juhid oma bilanssi nii konservatiivselt kui võimalik," ütles Reutersile reklaamiagentuuri WPP juht Martin Sorrell.
    Kõige aktiivsemalt valmistutakse kriisiolukorraks neis Euroopa riikides, mis ei kuulu eurotsooni, kuid millel on tugevad kaubandussidemed euroala riikidega ehk siis näiteks Taanis ja Suurbritannias. Briti finantsjärelevalve FSA on andnud pankadele korralduse koostada kriisiplaan juhuks, kui toimub euroala kontrollimata lagunemine või mõnede riikide väljaastumine euroalalt. Mitmed Briti firmad ütlevad, et on kas arutanud või juba koostanud eriolukorra plaani toimetulekuks euro kokkukukkumisega.
    Süsteemi testimine
    Euro kokkuvarisemise puhul jäävad esimesena tule alla pangad, vahendus- ja valuutavahetusfirmad. Maailma üks suuremaid valuuta ja valitsuste võlakirjade vahendamisega tegelevaid firmasid ICAP ütles Reutersile, et on testinud oma kauplemissüsteemi juhuks, kui toimub euro kokkuvarisemine ja naasmine riiklike valuutade juurde.Oma süsteeme testivad ka USA firmad. Nii ütles näiteks A.M. Best Co, üks suuremaid reitinguagentuure kindlustusalal, 22. novembril, et teeb stressiteste kindlustajatele selleks puhuks, kui olukord Euroopas halveneb. Ükshaaval vaadatakse läbi kindlustajate riskipositsioonid, et näha, kas mõnda ähvardab eurotsooni lagunemisel mõni lisarisk.
    Sularaha kaitsmine
    Üks põhimuresid firmade jaoks on euro kokkuvarisemisel, kuidas kaitsta sularaha. Ettevõtete bilansid on praegu sularahast pungil, kuna kardetakse teha investeeringuid või ülevõtmisi. Üritatakse paigutada sularaha võimalikult turvalistesse pankadesse ja lootes oma äri rahvusvahelisusele, ütlevad firmajuhid et palju rohkem siin teha ei anna.
    Mõnedel Euroopa suurfirmadel nagu Siemens, BMW, Daimler ja Volkswagen, on litsents deposiitide paigutamiseks Euroopa Keskpanka, mis on euroalal kõigist rahapaigutuskohtadest turvalisim.
    Siemensi finantsjuht Joe Kaeser ütles 10. novembril, et EKPsse on pargitud vähem kui pool kontserni 12 miljardi eurosest likviidsusest. BMW on öelnud, et kasutab nii rida rahvusvahelisi kommertspanku kui ka EKP deposiidivõimalust.Naftafirma Royal Dutch Shell on investeerinud 20 miljardi dollari eest sularaha lühiajaliselt turvaliste partnerite juures. Ravimifirma AstraZeneca on suurendanud oma osalust USA valitsuse võlakirjades.
    Riskide maandamine
    Euroopas äri ajavad USA firmad ennustavad, et lähikuudel on oodata euroopa valuutade suuremaid kursikõikumisi ning üritavad neist tulenevaid riske loomulikul teel maandada. "Üks asi mille peale firmad peaksid mõtlema on riskide maandamine loomulikul teel, paigutades tootmist niipalju kui võimalik sinna kus toimub müük ja ostmine," ütles Reutersile konsultatsioonifirma Alix Partners LP president Stefano Aversa. Firmad võiksid ka muuta müügilepinguid nii, et need võimaldaksid kohandada hindasid valuutade suurtele kõikumistele.
    Tööd saavad juurde kindlustusfirmad ja juristid
    Võimalus euro kokkuvarisemiseks tekitab terve hulga õiguslikke küsimusi. Juristid ja pankurid on alustanud laenu- ja liisinglepingute ning teiste finantslepingute läbivaatamist selle pilguga, kuidas need kannataksid välja suurema euroalase häire.
    Nimelt ei näe enamus lepingutest ette ei euro kollapsi ega ka mitte euroala osalist lagunemist. Mitmed pangad on hakanud mõtlema, kuidas muuta standarddokumente nii et need vastaksid ka sellistele võimalustele.
    Näiteks laenulepingu vale sõnastuse tagajärjeks võib olla, et kreeditor saab oma raha tagasi mitte enam eurodes, vaid valuutas, mis kehtib riigis päeval, mil eurost loobutakse. Kohaliku valuuta käikulaskmine võib ettevõtetele tähendada käivete langust, mis omakorda muudab neil võimatuks tasuda oma eurodes võetud kohustusi.
    Kui ühisraha peaks tõesti täielikult kokku varisema, on selle tagajärjed sedavõrd ettearvamatud, et mitmed juhid ütlevad, et ei ole ka mõtet praegu mingeid mudeleid jooksutada. Mis loeb, on ellujäämisele suunatud kõhutunne. "Me ei koosta kriisiplaane. Me tahame, et euro jääks alles, kuid me loome käegakatsutavaid tooteid. Me ei sure ilma eurota," ütles Reutersile üks Euroopa ühe suurema töötleva tööstuse ettevõtte tegevjuht.
    Autor: Katri Soe-Surén, Katre Pilvinski
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Saksamaa raalib, milliste firmade gaasitarbimist talvel kärpida "See on raske, nagu istuks Alpid mu õlgadel"
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.
Saksamaa peab gaasikasutust praegu viiendiku võrra kokku hoidma, et vältida sundkärpeid talvel, vahendab kohaliku regulaatori hoiatust Financial Times. Saksamaa ärid ja majapidamised panevad end valmis põlvkonna suurimaks energiakriisiks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.