Ernst & Young:  palgaralli jääb ära

"Põhilised prognoosinumbrid näitavad üldisel tumedal foonil kõrget usaldust Eesti majanduse vastu. Kinnitust saame, et peamine takistus majandusele on väliskeskkonnas, eelkõige Euroopa võlakoormas,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi. „Ma jääksin lähiaja kasvuväljavaadete suhtes pigem ettevaatlikuks, ent juba paari aasta jooksul ei tahaks välistada positiivsemaid üllatusi usalduse poolt, mida taastavad Euroopa uus majanduspoliitiline raamistik ja struktuursed reformid.“

„Täna ei tule see ilmselt kellelegi üllatusena, et majanduskasv on oluliselt aeglustunud – Eurozone Forecasti kohaselt kasvab Eesti majandus 2012. aastal 2,0 protsenti, mis on 0,5 protsendipunkti võrra vähem kui prognoosisime eelmisel kvartalil,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige  Ivar Kiigemägi. „Uuringu kohaselt majanduskasv kogu euroalas järgmisest aastast siiski mõnevõrra hoogustub – Eesti keskmiseks majanduskasvuks ennustatakse 2012. – 2016. aastaks 4 protsenti.“

Eesti kasvutempo on euroala kiireim, kuid Kiigemägi sõnul ei pruugi keskmine inimene seda hästi hoomata, sest kriisile eelnenud majanduse kuldaeg on kõigil veel liiga värskelt meeles. „Seda enam, et tõenäoliselt jääb meie edu mõningate kriisiga hästi kohanenud või sellest üldse vähe mõjutatud tööstusharude, näiteks infotehnoloogia ning ekspordile orienteeritud sektorite vedada. Sellistes tööstusharudes, mis on suutnud end väärtusahelas suurema lisandväärtusega tootmise või teenuseni viia ja oma tegevust tõhustanud, on oodata ka üksikisiku tasandil elatustaseme märksa kiiremat konvergentsi võrreldes näiteks Põhjamaadega.“

Prognoosi kohaselt tõstavad lähiaastatel sellised edukad tööstusharud Eestis märgatavalt tööhõivet, mille tulemusel tööpuudus langeb 2016. aastaks kuni 5 protsendini.

„Kuid erinevalt perioodist 2005 – 2008 ei lähe võrdselt hästi kõigil majandussektoritel, mistõttu jääb tööjõupuudusega harilikult kaasnev palgaralli ka toimumata,“ märkis Ivar Kiigemägi.

Tema sõnul on palga küsimustes väga oluline roll mängida avalikul sektoril, kes ei tohiks võitluses ametikohtade täitmise pärast erasektoriga hakata palku üles vedama, vaid peaks püüdma olukorda tasakaalustada. Palgatõusu eeltingimuseks võiks olla ennekõike produktiivsuse kasv. „Samas võiks riik toetada ka selliseid valdkondi, kus inimesed ei konkureeri kõrgema elatustasemega naaberriikide spetsialistidega samade ametikohtade pärast, kuid ka sel puhul ei tohiks unustada tööproduktiivsuse näitajaid,“ rääkis Kiigemägi.

Uuringu kohaselt on euroala kui terviku säilimisel rõhuasetus täna endiselt Kreekal ja kogu lõunaregiooni finantsstabiilsusel – eesmärgiks on tulla toime ennekõike käesoleva aastaga, mil laenude refinantseerimisvajadus on kõige suurem. „Kuigi euroala lõunaregiooni mured tekitavad probleeme tervele eurotsoonile, on käega löömine poliitiliselt talumatu ning potentsiaalne ahelreaktsioon majandusele ennustamatu. Seda eriti juhul, kui mõni riik peaks olema sunnitud eurost loobuma, mida üritatakse pigem vältida,“ selgitas Kiigemägi.

Hetkel valitseb euroliidus inflatsiooni vastase Saksamaa tugev surve panna Lõuna-Euroopa riike säästma, kuid on analüütikuid, kes leiavad, et see pole suurtele majandustele nagu Hispaania ning Itaalia kohane ning et neile peaks lubama hoopis suuremat inflatsiooni. Analüütikute sõnul käib hetkel võitlus Saksamaa jaoks vajaliku poliitilise projekti – eurotsooni, ning riigi majandusliku heaolu (tugevad Saksa firmad, madal inflatsioon, hea ekspordivõimekus) vahel.