Skeemitajad tõstsid Riguali uude kesta

Äripäev kirjutas Riguali probleemidest jaanuari lõpus, vahepeal õnnestus meil saada aga dokumente, mis aitavad tõmmata eesriiet Rigualis toimunud skeemidelt.

Lisaks Swedbankile on palju mängus ka Riguali endistel omanikel Tarmo Laanetul, Virkko Pullinenil ja Tõnis-Martin Konsil. Kolm Riguali teemal varju hoida üritavat meest käendasid solidaarselt Swedbanki laenu, mille abil nad Riguali 2008. aastal ostsid. Kui Swedbankil ei õnnestu Rigualist oma vara tagasi saada, siis võib pank sirutada käe Laanetu, Pullineni ja Konsi vara järele.

Rigualis toimunuga hästi kursis oleva allika sõnul olevat Riguali-skeemi kohta Swedbankis lendu lastud väljend "tegime hea ja halva ettevõtte". "Sellele küsimusele ei oska Rigualiga tegelevad Swedbanki töötajad vastata, sest meie siseringis sellised väljendid ei levi," teatas Swedbanki kommunikatsioonispetsialist.

Jaanuaris kinnitas Tarmo Laanetu, et Riguali tollased omanikud ja juhtkond tegid kuni eelmise aasta jõuludeni kõik võimaliku, et ettevõtet päästa, ja selle protsessiga oli hästi kursis ka Riguali suurim võlausaldaja Swedbank. Seekord jätsid nii Laanetu kui ka Pullinen ja Kons täpsustavatele küsimustele seoses meeste isikliku käendusega vastamata.

Harju maakohus kuulutas OÜ Rigual pankroti välja 14. märtsil. Rigualil on võlgu kokku ligi 9,6 miljoni euro eest, suurimale võlausaldajale Swedbankile ollakse võlgu 6,3 miljonit eurot. Ajutise halduri Toomas Saarma aruande kohaselt tekkis Rigualil püsiv maksejõuetus juba 2011. aasta juunis, sest firma ei suutnud täita laenukohustust panga ees.

Raskustesse sattunud Rigual püüdis leida eelmise aasta lõpus meeleheitlikult kosilasi, näiteks peeti läbirääkimisi ASiga Kaupmees & KO ja ASiga Maag Grupp. Kui Kaupmees & KO juhatuse esimees Mart Relve ütles, et ta ei saa võimalikke läbirääkimisi erinevate partneritega kommenteerida, siis Maag Grupi juhatuse liige Toomas Juhani oli veidi jutukam. "Tutvusime ettevõttega, aga otsustasime ürituses siiski mitte kaasa lüüa," rääkis Juhani ja lisas, et otsustavaks sai Riguali kriitiline finantsseis.

Et päästa mida veel päästa annab, otsustasid Riguali omanikud tõsta Riguali äritegevuse ja vara Conesco grupi kontrolli all olevasse uude firmasse OÜsse Viljade Maailm ja lasta Rigual pankrotti. "Võimalust niisugust skeemi teha otsisid eelkõige panga ees laenu isiklikult käendanud Kons, Laanetu ja Pullinen," rääkis Hiiumaa transpordifirma OÜ Canter Invest ainuomanik ja juht Peeter Kondratjev. "Ja muidugi tahtis pank oma laenu päästa ning soostus diiliga." Kondratjev on aastaid tagasi töötanud Rigualis logistikajuhina ning kuni eelmise aasta lõpuni vedas tema firma Riguali kaupa laiali Pärnumaal ning Ida-Virumaal.

Riguali ümber on kogu aeg kiibitsenud ning ettevõttel silma peal hoidnud hulgimüügifirma OÜ Conesco Eesti, mille omanikeringis on kaks IRLi liiget: riigikogulane Siim Kabrits ja Riguali kunagine juhatuse liige, Viljade Maailma üks omanik Marko Ööman. Ka Tõnis-Martin Kons kuulub IRLi. Täna on olukord selline, et Riguali kinnisvara kasutavad Conesco grupi kontrolli all olevad Viljade Maailm ja OÜ Fruit Xpress ning ka Conesco Eesti on osa oma äritegevuse toonud endiselt aadressilt üle Tallinnas Lennujaama tee hoonesse ehk Riguali ruumidesse.

Neid fakte, mis näitavad Conesco seotust Riguali-skeemiga, on mitmeid. Näiteks kinnitati ASist Dvigatel-Energeetika, et Conesco Eesti maksis tänavu jaanuari lõpus ära Riguali mitu arvet, kokku ligi 9000 eurot. Varast tühjaks tõmmatud Rigualil endal enam raha arvete tasumiseks polnud, aga tasumata ka ei saanud jätta, sest vastasel korral poleks Dvigatel-Energeetika enam elektrienergiat Riguali büroo- ja laokompleksile andnud.

Üks huvitav ja mõtlemapanev fakt ilmneb ajutise pankrotihalduri tööaruandest. Nimelt on Rigual sõlminud 9. jaanuaril ehk neli päeva enne enda pankrotiavalduse sisseandmist tähtajatu üürilepingu, millega Rigual andis OÜle FG Marketing üürile kinnistu ja sellel asuva büroo- ning laohoone. Üürnik kohustub Rigualile tasuma 14 000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Samuti on Rigual andnud FG Marketingile üürile kogu vallasvara, mille hulgas on näiteks 21 sõidu- ja veoautot, kõigest 2520 euro eest kuus, millele lisandub käibemaks.

Riguali pankrotihalduri Toomas Saarma kinnitusel tellis ta ajutise haldurina hindamisakti ja selle kohaselt ei vähenda sõlmitud üürileping võlgniku kinnistu väärtust, arvestades üürilepingu tingimusi. "Vallasvara osas tehakse praegu analüüsi, kas ja kui, siis millisel määral võiks üürileping mõjutada vallasvara väärtust ja seeläbi võlausaldajate huve," täpsustas Saarma. Ta kinnitas, et üürilepingutest saadav raha laekub Riguali pankrotipessa.

"Kui tehingupoolte vahel on mingid seosed, siis teistmoodi neid seoseid peita ei saagi, kui peab olema keegi usaldusisik," ütles Riguali üht võlausaldajat esindav vandeadvokaat, kes soovis jääda anonüümseks.

Selliseks vari- või usaldusisikuks on tõenäoliselt Tanel Paut, kellele kuulub ühemehefirma FG Marketing, mis on Riguali vara üürijaks. Firma pole esitanud 2010. aasta majandusaruannet ja on saanud seetõttu kustutamishoiatuse.  "FG Marketingi jaoks on rendipinna vahendamine tavaline äritehing - on olemas müüja ja ostja," põhjendas Tanel Paut napisõnaliselt, miks just tema firma sattus Riguali partneriks. Äripäeva küsimusele, mis tingimustel on FG Marketing rentinud Riguali kinnis- ja vallasvara edasi Viljade Maailmale, jättis Paut vastamata, viidates lepingu konfidentsiaalsusele. Samuti ei kõssanud ta sõnagi küsimuse peale, kas ta tunneb näiteks Conesco Eesti üht omanikku Siim Kabritsat.

Aga Kabritsat peaks Paut hästi tundma küll, sest nende teed on juba aastaid ristunud näiteks Eesti maasikakasvatajate liidus. Eelmise aasta sügisel vahetus maasikakasvatajate liidus kaks juhatuse liiget, üheks lahkujaks oli riigikokku valitud Siim Kabrits ja üheks uueks juhatuse liikmeks valiti Tanel Paut.

"Tegelikult on Paut kogu aeg aidanud meid, ta on kirjutanud projekte ning tegelenud liidu rahapoolega, näiteks maasikafestivalide korraldamisel," kinnitas maasikakasvatajate liidu pikaajaline juhatuse liige, Marjamaa talu peremees Tõnu Oks. Ta lisas, et just Siim Kabrits omal ajal Tanel Pauti appi kutsuski.

Maasikakasvatajate liidu liikmeist on Conesco Eesti ainus, kes ise marju ei kasvata. Küll aga turustab enamik maasikakasvatajaid suvel oma toodangut Conesco kaudu, kellele kuulub hulgaliselt välimüügilette kaubanduskeskuste ees üle Eesti. Ehkki Siim Kabrits ei ole alates eelmise aasta sügisest enam maasikakasvatajate liidu juhatuses, on liidu leheküljel millegipärast endiselt kontaktina kirjas Kabritsa mailiaadress.

Kaalutakse nõuete esitamist uue keha vastu

Kuna Viljade Maailm kasutab Riguali ruume, varasid, tarkvara ja kaubamärki Maailma Viljad, vormistas ümber Riguali kliendilepingud ning võttis üle töötajad, võiks võlausaldajatel tekkida võimalus esitada nõuded hoopis uue, Viljade Maailma vastu, sest kui ettevõte läheb üle, lähevad kaasa ka kõik õigused ja kohustused.

Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini kinnitusel on nad konsulteerinud advokaatidega, kes on varem sarnaste juhtumitega tegelenud. "Spetsialistid ütlevad, et Riguali puhul on pahatahtliku ülevõtmise tunnused olemas," seletas Strastin. "Kui ma saan advokaatidelt vastava info, siis otsustame, kas aiandusliidu liikmed esitavad nõuded uue keha ehk Viljade Maailma vastu."

Strastini sõnul on aiandusliit võtnud koordinaatori rolli, et koondada oma liikmete ja ka teiste hankijate nõuded võlgniku vastu. "Hankijateks on üksjagu väiketootjaid, kes juriidilistes nüanssides ei orienteeru eriti ning kellel pole juristi palgal," põhjendas Strastin. Tema andmeil on Rigual jäänud aiandusliidu liikmetele võlgu kokku umbes 250 000 eurot.

"Ju siis mõned inimesed on väga hea ärivaistuga või väga ettenägelikud," ironiseeris Strastin fakti üle, et võlausaldajate nimekirjast ei leia Conesco Eestit, kes enne Riguali pankrotistumist oli üks Riguali peamiseid kaubaga varustajaid.